Kopenhaageni kliimakonverents lõppes mittesiduva leppega

BBC keskkonnaajakirjaniku Richard Blacki hinnangul võib USA ning rea riikide, sealhulgas Hiina ja Brasiilia vahel saavutatud kompromissi tulemusena sündinud kokkulepe valmistada pettumuse paljudele riikidele, kes taotlesid karmimaid meeteid kliimamuutusega võitlemiseks. Ta ütles, et Kopenhaageni lepe ei taga ilmselt seda, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi, mis ÜRO teadlaste arvates aitaks ära hoida kliimamuutuse kriitilisi tagajärgi.

Leppe kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel.

Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus, millega kaua ei nõustunud Hiina.

Aastail 2010-2012 toetavad tööstusmaad vaeste riikide kliima-alaseid tegevusi ühtekokku 30 miljardi dollariga. Sellest tuleb 11 miljardit Jaapanilt, 10,6 miljardit Euroopa Liidult ja 3,6 miljardit Ühendriikidelt. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks selle abi suurus 100 miljardi dollarini aastas.