• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 07.02.10, 16:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: pakendi tagatisrahade süsteemi kasutatakse enim Põhjamaades

Joogipakendite kohustuslik tagatisrahade süsteem kehtib Euroopas täna enamasti Põhjamaades, ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Eek ütles, et  lisaks Norrale, Rootsile, Taanile ja Soomele kehtib süsteem ka Saksamaal, Eestis ja Slovakkias „Läti, Leedu on mitu aastat kavandanud tagatisrahade süsteemi kehtestamist, kuid pole seda veel päris otseses korras teinud. See, mida Eesti nüüd otsustab kindlasti mõjutab Lätit ja Leedut.“
„Lõuna-Euroopa riikides pole seda sellisel kujul õieti kunagi olnud, seega pole seda soovitud hiljem rakendada. Kuid Lõuna-Euroopas on kindlasti olemas vabatahtlikkuse alusel toimivaid korduskasutusklaasi tagatisraha süsteeme,“ märkis Eek.
Tema sõnul tuuakse Eesti oludes tagatisraha süsteemi kaudu turule umbes 10% kogu pakendimassist. „Ehk kahtlemata ta ei ole väga suure osaga kogu pakendi küsimuses. Tagatisrahasüsteem on rakendatud loetletud riikides teadmisega, et see on üks väga efektiivne viis lihtsasti keskkonna reostuseks kippuva joogipakendi reostumise vältimiseks."

Artikkel jätkub pärast reklaami

See on efektiivne viis selle jäätme kogumiseks ja ta on ka üks viis kuidas tagada joogipakendi korduskasutuspakendi kasutamine, lisas ta. „Kui meil tagatisraha süsteemi poleks, arvan, et meil oleks korduvkasutus pudeli kasutamine hästi marginaalne kui üldse,“ tõdes Eek.
„Eestis on konteinersüsteem juurutatud täpselt üheaegselt koos konteinerkogumisega. Kui 2005 juuli tagatisraha süsteem sellisena jõustus ja ka konteinerkogumine üheaegselt jõustus - puhtalt tulemuslikkuselt on tagatisraha süsteem toiminud tegelikult väga hästi," märkis ta.
"Kui ka Läti ja Leedu selle süsteemi rakendavad, siis on ettevaatavalt tagatisraha süsteemil igati põhjendus olemas. Kuigi seda üritatakse kahtluse alla seada,“ ütles Eek.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele