Kriisi mõju reisimisele vähenes

Maailma turismiorganisatsiooni esialgseil andmeil vähenes mullu turism kogu maailmas: ööbimisega välisreise oli 4% vähem kui 2008. Langus oli suurim Euroopas, 6%, ning Põhja- ja Ida-Euroopa tulemused olid kehvemad kui Lääne- ja Lõuna-Euroopa omad, odavnenud valuutadega Rootsi ja Island erandiks.

2009 ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,38 mln välisturisti, 3,7% vähem kui 2008, nende veedetud ööd vähenesid 7%. Eesti tulu välisturistidelt oli Eesti Panga andmeil jaanuarist septembrini 12,7 mld krooni, 8% väiksem kui 2008 samal ajal. Välisturistide ööbimised Eestis kahanesid 2004. aasta tasemele. Muutunud on ka meie sihtturgude osakaal. Neli viiest toonasest suuremast turust (Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia) on kahanenud ööbimiste arvult alla 2004. aasta taset, lätlaste-leedulaste ööbimised kasvanud 73% ja Vene turistide ööbimised üle kahe korra - põhjuseks Eesti atraktiivsuse tõus seal ja ka nende elanike välisreiside üldine kasvutrend.

Siia tuldi vähem nii tööasjus kui ka puhkust veetma. Reisiindu mõjutas ebakindel majanduslik järg, ent mitte ainult. 2008/2009 talvest vähendati transpordi-, eeskätt lennuühendusi. Tallinna lennujaama reisijate arv regulaarlendudel vähenes mullu 26%. Suurbritannias ja Rootsis eri põhjused võimendasid teineteist: lennuühenduste vähenemist saatis langus sakslaste ja rootslaste reisides valuutakursi tõttu.

Lätlaste tulekut mõjutas Saaremaa-Ventspilsi laevaühenduse katkemine - nende ööbimiste arv Saaremaal vähenes kolmandiku, aga kasvas Tallinnas. Läti turistide arv on mitu aastat kasvanud ka Pärnus.

Meie langus võrreldes muu Põhja- ja Ida-Euroopaga oli väiksem. Soomlasi, kes toovad lõviosa Eesti turismitulust, oli majutusettevõtetes 3% rohkem, nende ööbimisi lisandus eeskätt Tallinnas, kus soomlaste arv kasvas taas 2004. aasta tasemele, mis on seni kõigi aegade rekord. Lisaks leidis tõestust, et ka väiksemad kohad võidavad uute toodete ja hea turundusega tähelepanu: Lääne-Virumaal soomlaste ööbimised ligi kahekordistusid.

Enamik välisturiste saabub Eestisse Tallinna Sadama kaudu. Seda läbinud reisijate arv tegi mullu rekordi - ligi 7,26 miljonit. Ka kruiisiturism oli meile aegade edukaim: Tallinna Sadam võttis vastu 416 000 kruiisireisijat, 10% rohkem kui 2008.

Vene turistide ööbimiste arv kasvas tervelt 11%. Turismiettevõtja mure on hooajalisus, Vene turist aga kõige vähem hooajaline. Ööbimiste arvul on turismitulule suurim mõju ning Põhja- ja Baltimaadest oli Eesti ainus riik, kus Venemaa turistide ööbimised kasvasid.

Nagu kogu Euroopas, nõrgenes kriisi mõju ka Eestis: aasta esipooles vähenesid välisturistide ööbimised 10%, III kvartalis 5% ja IV vaid 1,6%. Maailma turismiorganisatsioon prognoosis, et 2010 kasvab turism Euroopas 1-3% mullusega võrreldes. Kriisieelse taseme saavutamine võtab aega ja tulud ei kasva nii palju kui reiside arv, kuid prognoos on parem kui mõne kuu eest.