Uusi eluasemelaene anti jaanuaris üle 40% vähem

Eluasemelaenuturg oli jaanuaris loid osaliselt sesoonsetest teguritest mõjutatuna, kommenteeris keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask. Nõrgale sisenõudlusele viitab tema sõnul ka eelmise aasta algusega võrreldes poole väiksem sõiduautode liisingu käive.

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas jaanuaris 0,4 miljardi krooni ehk 0,1% võrra, ulatudes kuu lõpuks ligi 252 miljardini. Laenumahu erakorralise kasvu põhjustas suure sündikaatlaenu väljastamine energeetikasektori ettevõttele.

Samas klassifitseerisid pangad jaanuaris üle 0,8 miljardi ulatuses varem väljastatud ettevõtluslaene ümber valitsussektori laenudeks. Ühekordset suurt laenutehingut ning statistika muutusi arvestamata oleks portfelli vähenemine olnud sarnane eelmistel kuudel toimunud arengule, teatas Eesti Pank.

Hoiuste kasv püsis ka jaanuaris tugev, eelmise aasta lõpus alanud hoiuseintressimäärade langetamine pole seni avaldanud olulist mõju hoiuste struktuurile. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht suurenes 2,3 miljardi krooni ehk 2,1% võrra. Aastases võrdluses kiirenes kasvutempo 5,8%ni. Eraisikute tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal on püsinud 60% juures.

Laenuintressimarginaalid püsivad võrreldaval tasemel 2008. aasta sügisega, mil globaalse finantskriisi ja Eesti majanduskeskkonna halvenemise mõjul karmistusid pankade riskihinnangud. Kuna mitmed aastatagused riskid on oluliselt vähenenud ja majanduse usaldusväärsus on kasvanud, siis on tekkinud eeldused intressimarginaalide alanemiseks, teatas keskpank.

Jaanuaris uute laenude intressimäärad oluliselt ei muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude ja pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,4% ja 4,5%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal moodustas jaanuaris 6,4% laenuportfellist, olles püsinud suhteliselt samal tasemel juba viimased kuus kuud. Selle aasta alguses hakkasid aga taas suurenema nii ettevõtete kui eraisikute lühiajalised maksevõlad.

Eesti Panga sügisese hinnangu järgi raskendab tööturu olukord eraisikute maksevõime paranemist lähikuudel. Samas toimus probleemlaenude ulatuslikum kuhjumine juba eelmise aasta esimeses pooles ning majanduskeskkonna paranedes hakkab paranema ka laenukvaliteet.

Pankade kapitaliseeritus on vaatamata allahindlustele püsinud tugev. 2009. aasta lõpus oli Eestis tegutsevate pangagruppide kapitali adekvaatsus kokku 15,7%, ületades piisava varuga kümneprotsendilist miinimumnõuet. Võimalikke laenukahjumeid ennetades tegid pangad jaanuaris allahindlusi 122 miljoni krooni ulatuses, mida oli oluliselt vähem kui üheski kuus eelmisel aastal.