Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse kinnitusel ei ole haigla nõukogu ega Tallinna linn vastu võtnud otsust, et haigla on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Vastuseks Äripäevas täna ilmunud artiklile "Linnafirmade salaostud" saatis Ida-Tallinna Keskhaigla järgneva pressiteate:
Ida-Tallinna Keskhaigla lükkab ümber tänase Äripäeva riigihanke-teemalises artiklis ilmunud ajakirjanike meelevaldsed tõlgendused. Ühtlasi teatab Ida-Tallinna Keskhaigla vastuseks tänasele Äripäeva artiklile, et haigla on täitnud kõiki kehtivaid seadusi ega ole neid rikkunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tallinna linna kui omaniku seisukohta, et me peaks olema riigihanke kohuslased, ei ole ühegi otsusega määratletud,“ sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee. Ta lisas, et järgides kehtivat riigihangete seadust, andis haigla nõukogu Ida-Tallinna Keskhaigla juhatusele õiguse määratleda suhte riigihankesse.
Viidates Äripäeva tänasele artiklile on haigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee sõnul juhatus hämmingus, et taas on Eestis lekkinud Riigikontrolli dokumente, enne kui need on saanud ametliku kinnituse. „Ühtlasi jääb meile arusaamatuks ÄP ajakirjanike materjalide meelevaldne tõlgendamine, viidates Riigikontrollile ja küsides haigla kommentaare teemadele, millel ei ole seaduslikku alust,“ sõnas juhatuse esimees.
Seadusandja ehk Riigikogu on Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lõike 4 kehtiva sõnastusega ad literam andnud õiguse RHS § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isiku (ehk äriühingu) asutajale määratleda isiku staatus RHS § 10 lõikes 2 sätestatud tunnuste suhtes isiku asutamisel ja isikule endale õiguse määratleda vastav staatus RHS § 10 lõikes 2 sätestatud tunnuste suhtes.
Vastavalt RHS § 10 lg 1 p 6 saab ITK puhul kõne alla tulla hankija staatus üksnes nimetatud sätte alusel. RHS § 10 lg 1 p 6 alusel hankijaks olemine eeldab seda, et täidetud on kolm kumulatiivset eeldust:
1. tegemist on RHS § 10 lg 4 või 5 nimetamata eraõigusliku juriidilise isikuga,
2. mis täidab põhi või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel puudub tööstuslik või äriline iseloom ning
3. isikut põhiliselt rahastab riik või kohalikud omavalitsused või teised avalikust võimust sõltuvad isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, kohalik omavalitsus või teised avalikust võimust sõltuvad isikud.
Kuna AS Ida-Tallinna Keskhaigla on aktsiaselts, siis on vaieldamatult täidetud esimene eeldus. Samuti on AS Ida-Tallinna Keskhaigla puhul täidetud kolmas eeldus, kuna AS Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liikmed määrab ainuaktsionär Tallinna linn ning nõukogu määrab omakorda juhatuse. Lisaks on täidetud teine kolmanda eelduse tunnus, milleks on rahastamine rohkem kui poole ulatuses AS Ida-Tallinna Keskhaigla käibest avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute alusel.
Hetkel kuum
Tabelis üle 400 perefirma
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seoses teise eeldusega on selge, et ehkki tervishoiuteenuse osutamine, sõltumata sellest, kas see on Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu alusel ravikindlustatud patsiendile osutatud teenus või tasuline teenus, mida haigekassa haiglalt ei osta, kujutab endast avalikes huvides ülesande täitmist, on tervishoiuteenuse osutamisel selgelt ka äriline iseloom.
AS Ida-Tallinna Kekshaigla puhul saavad nimetatud küsimuse üle otsustamisel määravaks asjaolud, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla äriühing, mis vastutab ise oma majandustegevusega kaasnevate finantsriskide eest. Riik ega omanik ei garanteeri ebasihipärasest majandustegevusest või ravikindlustuseelarve vähenemisest tingitud puudujääkide katmist haigla eelarves.
Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul, mis on aktsiaseltsid ning mis ei tegutse RHS §-des 83 – 89 sätestatud nn võrgustikega seotud valdkondades, tuleb lisaks hankija staatuse osas asjasse puutuvatele siseriiklikele õigusnormidele - RHS § 10 lg 1 p 6, lg 2 ja lg 4 - arvestada ka asjaolu, et riigihangete valdkonda reguleerib Euroopa Liidu õigus ning Euroopa Kohus on muu hulgas ka seoses hankija staatuse küsimusega märkinud[1], et siseriiklikku riigihangete alast regulatsiooni tuleb alati sisustada lähtudes Euroopa Liidu seadusandja ja Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendustest. Seetõttu on asjakohane käsitleda paralleelselt ka Euroopa Liidu õiguse asjakohaseid norme. Konkreetsel juhul on selliseks õigusnormiks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivi nr 2004/18/EÜ (edaspidi: direktiiv 2004/18/EÜ) art 1 lg 9, mis käsitleb hankija mõistet.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla kui äriühingu nõukogu ja juhatus on otsuse tegemisel otseselt lähtunud riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg-st 4 arvestades § 10 lg 2 punktis 1 sätestatud erisust ja määratlenud staatuse riigihangete seaduse § 10 tähenduses. Lisaks on tuginetud Euroopa Liidu õiguse asjakohastele normidele ning lähtuti Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendustest, mis toetavad AS Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu ja juhatuse legitiimset otsust antud küsimuses.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu ja juhatus on täitnud kõiki RHS-ist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning võtnud vastu legitiimse ja põhjendatud otsuse selle kohta, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla ei ole hankija RHS § 10 tähenduses. Otsus on juriidiliselt ja sisuliselt igas mõttes pädev.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegutseb vastavalt seadustele ja haigla põhikirjale ja kõike eeltoodut on Ida-Tallinna Keskhaigla oma tegevuses hangete valdkonnas arvestanud.