Riigikontroll leidis linnade ja valdade äriühinguid auditeerides rida puudusi. Näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kulutas ühe aasta jooksul ligi 450 miljonit krooni sõna otseses mõttes avalikke jälgi jätmata ehk riigihankeid korraldamata.
Äripäeva käsutuses olev riigikontrolli verivärske auditi eelnõu, mis on saadetud asjaosalistele tutvumiseks, toob päevavalgele hämmastavaid fakte valla ja linna osalustega äriühingute riigihangete korraldamise kohta.
Audit toob muu hulgas välja, et ITK tegi 2008. aastal oste kokku 450 miljoni krooni eest, kuid ei korraldanud seejuures ühtegi riigihanget ehk eiras riigihangete seadust.
"Tallinna linna tahe oli, et kõik linnale kuuluvad äriühingud määratleksid end hankijana, kuid ITK pole seda vajalikuks pidanud ja tegutses oma parema äranägemise järgi, leides seejuures, et riigihanke korraldamine on kallis ja aeganõudev protseduur," leiab riigikontroll.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ITK vastas riigikontrollile, et tervishoiuteenuseid osutava äriühingu eesmärk on teenida tulu, mistõttu on haigla tegevus äri ja hankeid saab korraldada vaid haigla sisemist hankekorraldust järgides.
ITK nõukogu liikmed on eri meelt, kas haigla peaks riigihankeid korraldama või mitte. Nõukogu liige Peeter Mardna ei näe haiglal süüd ja leiab, et ITK on käitunud seaduslikult.
"Haiglal on tehtud selle kohta juriidiline ekspertiis, mis ütleb, et ITK pole rikkunud riigihangete seadust," ütleb Mardna. Ta lisab, et meditsiinivaldkonnas on praktiliselt võimatu riigihangete seaduse järgi tegutseda.
Abilinnapea jäi nõukogus vähemusse
Tallinna abilinnapea, ITK nõukogu liige Merike Martinson leiab, et nii äriühingud kui ka sihtasutused peavad kõik olema hankekohustuslased.
"Kui seda otsustati, oli nõukogus kahesugust arvamust. Mina olen seisukohal, et tegelikult oleks pidanud ITK olema hankekohustuslane, ehkki seaduse järgi pole. Lõpuks jäigi see juhatuse enda otsustada," ütles Martinson.
ITK nõukogu esimees Vilja Savisaar ei näe haiglal mingisugust süüd. "Ma ei näe, et me oleksime rikkunud seadust. ITK on aktsiaselts, teenib kasumit ja tema teenused maksab kinni kindlustus. Käitume vastavalt riigihangete seadusele," ütleb Savisaar.
Hetkel kuum
Tabelis üle 400 perefirma
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Riigikontroll on öelnud igasuguseid asju! Siin on tegemist sisuliselt poliitilise tellimusega ja kui aktsepteerite meie vastuväiteid, sean ma kahtluse alla riigikontrolli pädevuse," ägestub Savisaar. "Need süüdistused, mida riigikontroll on meile esitanud, pole seaduslikud ja on suvalised. Pealegi tunnistab ka riigikontroll, et riigihangete seadust tuleb muuta," räägib Savisaar. Ta lükkab ümber väite, justkui Tallinna linn oleks linna äriühingutel käskinud hankijateks hakata. "Tallinna linn ei võtnud tol korral seisukohta ja ITK on lugenud seadust. Kuna ITK on äriühing, siis ta nii ka käitub," ütleb Savisaar.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut pole auditiga kursis, kuid ütleb, et eks mingil ajal jõuab see volikogusse ka. "Loomulikult, kui seal on mingisuguseid probleeme või puudujääke, siis tuleb nendega tegelema hakata," ütles Vitsut.
Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on tegu pigem eetilise probleemiga.
Haigekassa juht: eetiline oleks riigihankeid teha
"Tegemist on avaliku rahaga ja leian, et hankeid korraldada oleks eetiline. Aga kuna praegu seadus lubab ka mitte korraldada, siis on see puhas otsustamise küsimus," ütleb ta.
"Teine võimalus on muuta haiglate juriidilist vormi. Praegu pole keelatud olla äriühing. See on rohkem selline eetika küsimus - kas sa tahad, et su hanked on läbipaistvad, kui sa kasutad avalikku raha, või mitte? Kedagi sanktsioneerida ei saa, sest kõik vastab reeglitele," räägib Danilov.
Riigikontroll leiab auditis, et riigihangete korraldamise kohustust järgivad kohalike omavalitsuste all tegutsevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kuid keerulisem on olukord äriühingutega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nimelt on seadusandja jätnud võimaluse äriühingutel end ise hankijana määratleda, mistõttu pole paljud äriühingud seda pidanud vajalikuks. 13st auditeeritud äriühingust on vaid kolm end riigihangete ameti kodulehel hankijana kirja pannud.
Taastusravikeskus Estonia, Saaremaa Golf ja ITK leidsid, et nemad pole hankijad, vaid äriettevõtted, kelle eesmärk on teenida kasumit, ja neil pole kohustust täita mingeid avalikke ülesandeid, mis sunniks neid riigihankeid korraldama.
Küll korraldavad äriühingud innukalt riigihankeid siis, kui rahastamine toimub väljaspool Eestit, sest nende korraldamata jätmine võib põhjustada rahastamisotsuse tühistamise.
ITK juhtidelt ei õnnestunud Äripäeval eile kommentaari saada.
Pevkur: oste kontrolligu nõukogu
Intervjuu sotsiaalminister Hanno Pevkuriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ida-Tallinna Keskhaigla tegi 2008. aastal ligi poole miljardi krooni eest oste ilma riigihankeid korraldamata. Mida arvate sellistest läbipaistmatutest tehingutest?
Mis puudutab Ida-Tallinna Keskhaiglat, siis nii nagu ka Lääne-Tallinna Keskhaigla, on see Tallinna linna omanduses. Kindlasti on kõiksugu ostude kontrolliõigus aktsiaseltsi nõukogul. Seda peaks nõukogult küsima, kas ja kuidas nad on oste kontrollinud.
Maksumaksja huvides oleks, kui sellised asutused toimiksid läbipaistvalt. Riigikontrolli hinnangust tuleb välja, et ei toimi.
Maksumaksja seisukohast on kindlasti tähtis, et nende teenuste hinnad, mida haigekassa ostab haiglatelt, oleksid võimalikult selged ja läbipaistvad. Selliste teenuste hinnakujundus on hästi reguleeritud. Kui haiglad suudavad mingite optimeerimiste tulemusel teenida kasumit või leida võimalusi mingite asjade ostmiseks, siis seda kindlasti pahaks ei peaks pidama. Iseküsimus on jah, kuidas neid asju soetatakse.
Kas usute, et haiglad ei ole raha liigutamisel kurjasti kasutanud äriühingu staatust, mis võimaldab riigihangetest mööda minna?
Kui on kurjasti kasutatud, siis sellele peab hinnangu andma politsei või prokuratuur. Aga kindlasti esimene järelevalve kohustus on nõukogul. Nõukogu on see, kes kinnitab eelarve. Nõukogu näeb haigla eelarves, kui palju ja kuhu plaanitakse investeerida. Nõukogu pädevuses on leppida kokku, millistel puhkudel korraldatakse hange ja millistel puhkudel mitte.
Maksumaksjate raha pärast Te siis esialgu mures pole?
Ärge pange must-valgelt kirja, et minister peab õiglaseks Ida-Tallinna Keskhaigla raha kasutamist, see ju ei ole nii. Kui te küsite minu käest hinnangut, siis selleks on mul liiga vähe taustainfot. Selleks peaks võtma kõik ostud ette, mis on puhtalt nõukogu töö.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Minister ei saa marssida aktsiaseltsi nõukokku sisse ja öelda, et ma tahan nüüd saada täpset ülevaadet. Kui mul tekib mõni põhjendatud kahtlus, saan käituda samamoodi nagu teie, et infot saada.
Kommentaar
riigikontrolli pressiesindaja
Audit, millest Äripäeva loos juttu, on alles eelnõu staadiumis ja äsja saadetud auditeeritutele ametlike kommentaaride saamiseks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et nimetatud auditi aruannet ei ole allkirjastatud ega riigikontrolli kodulehel avalikustatud. Auditi "Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes" lõpparuande valmimine on kavandatud aprillis.
Seaduse järgi ei või riigikontroll avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid auditeerimise tulemuste kohta enne aruande allkirjastamist ja avalikustamist.
kes on kesIda-Tallinna Keskhaigla
nõukogu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vilja Savisaar - nõukogu esimeesMerike Martinson, Peeter Mardna, Jüri Ennet, Vahur Keldrima - nõukogu liikmedjuhatusRalf Allikvee - juhatuse esimees, Kuldar Kuremaa - finantsjuht, Peeter Ross - arendusjuht, Ülle Rohi - õendusjuht
tasub teadaRiigikontrolli analüüsis olevad soovitused
Soovitus Tallinna linnavolikogule
Arutada omaniku võimalusi tagada, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla täidaks riigihangete seadust.
Soovitus rahandusministrile:
Muuta riigihangete seadust, et kõik kohaliku omavalitsuse kontrolli all olevad äriühingud oleksid seaduse tähenduses hankijad.Teha kuni seadusemuudatuse jõustumiseni märgukirju kohalikele omavalitsustele, et kõik nende äriühingud täidaksid seadust ja võtaksid vastu otsuse selle kohta, et nad on riigihangete seaduse tähenduses hankijad.
Soovitus auditeeritud ühingutele:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaaluda senisest enam hindamiskriteeriumina majanduslikult soodsaima pakkumise põhimõtte kasutamist, et tagada riigihangete tulemusena teenuste ja asjade parem kvaliteet.Nõukogul teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle riigihangete seaduse täitmisel ja teha kontrolli tulemused teatavaks üldkoosolekul.
Soovitus rahandusministrile ja riigihangete ametile:
Teha senisest enam riiklikku järelevalvet valdade ja linnade ühingute riigihangete korraldamise üle.
Allikas: riigikontrolli analüüs
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!