- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,01%893,06
- OMX Tallinn0,09%2 070,66
- OMX Vilnius0,26%1 205,63
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,01%893,06
- OMX Tallinn0,09%2 070,66
- OMX Vilnius0,26%1 205,63
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,36%8 791,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väärtpaberimonopoli hinnad ärritavad fonde
Fondihaldurid on nördinud monopolistaatuses oleva ASi Eesti Väärtpaberikeskuse teenustasude hinnakujunduses, mille üle korraldab omakorda järelevalvet rahandusministeerium.ERGO Fundsi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul on ASi EVK avalduste eest võetav tasu äärmiselt kõrge.
"Kui inimene esitab fondihaldurile avalduse, kes omakorda edastab selle EVK-le, siis küsib keskregister selle eest fondihaldurilt 25-40 krooni. Kui inimene valib sama fondihalduriga samas grupis oleva pensionifondi, siis kontohaldur maksab selle kliendi eest EVK-le kinni. See on üks osa pensioni II samba kuludest. Võib-olla mõni kontohaldur võib sellele mõne krooni vahele panna, aga üldiselt saab EVK ikkagi suurema osa rahast," kirjeldas Metsandi.
Palju oleneb sellest, kuidas kulusid reguleeritakse
Kui veel võrrelda sellega, mida makstakse müüginõustamise eest, siis on need tasud Metsandi arvates täiesti proportsioonist väljas.
Omanikele maksti tol aastal dividendi 17 000 krooni aktsia kohta.
"Ja kui mõelda veel sellele, et elektroonilise maksekorralduse tasu on tegelikult 0-6 krooni, siis on selge, et EVK küsitav 25-40 krooni on liiga palju," tõdes Metsandi.
Maailmapanga uuringute järgi peaksid keskregistrid üldjoontes odavamad olema, võrreldes teiste sama eesmärki täitvate süsteemidega, kuid alati ei pruugi see nii olla.
"Kõik sõltub sellest, kuidas neid kulusid reguleeritakse. Eestis määrab ja kinnitab need rahandusministeerium. See tähendab, et ministeerium peaks oskama hinnata neid kulusid, mida EVK enda äriplaanis näitab. Fondihaldurite Liidul on raske neist midagi arvata, sest meile ei ole neid arvutusi keegi kunagi näidanud. Meie käest ainult küsitakse, kas te olete nõus. Meie ütleme, et ei ole, aga sõnaõigust meil nende tasude kujundamise juures ka ei ole," rääkis Metsandi.
Ta ei oska öelda, kas nn loomuliku monopolina tegutseva Eesti Väärtpaberikeskuse tasude kujundamist võiks kontrollida sarnaselt teiste monopoolset staatust omavate ettevõtetega samuti konkurentsiamet.
"Ma ei tahaks selle üle, kes, kuidas ja mida peaks kontrollima, spekuleerida. Fondihaldurite jaoks oleks oluline teada ja mõista, kuidas ja mille alusel sellised hinnad on tekkinud. EVK ise on ju korduvalt väitnud, et nende jaoks ei ole ärilises mõttes II samba fondid huvitavad," märkis Metsandi.
EVK tegevjuht: register peab end ise majandama
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuhi Julia Segerkrantzi sõnul on EVK ainuke riigi register, mis toimib isefinantseerimise põhimõttel.
Hetkel kuum
"Hinnakirja kooskõlastab igal sügisel rahandusministeerium ja hinnad põhinevad eelmiste aastate mahtudel ning eesootavate aastate eelarveprognoosil. Rahandusministeerium kaasab protsessi läbipaistvuse huvides ka turuosalised, sealhulgas fondivalitsejad," selgitas Segerkrantz.
Ta ütles, et osakute registreerimine Eesti Väärtpaberikeskuses on kohustuslik üksnes pensionifondidele ehk II ja III samba fondidele.
"Ülejäänud fondidel on võimalus oma osakuomanike registreid pidada ka ise või kasutada selleks mõne muu teenusepakkuja teenuseid," lisas EVK juhataja.
Tema väitel on avalike teenuste ja päringute eest küsitav tasu välja arvestatud avalikke päringuid teenindava elektroonilise keskkonna investeeringute, haldamise ja teenuse osutamiseks tehtavate kulude suhtega päringute arvu.
Rahandusministeeriumi seisukoha loodab Äripäev saada täna.
tasub teada
1994. aastal käivitasid turuosalised Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK), mis lõi dematerialiseeritud väärtpaberite registri ja elektrooniliste tehingute teostamist võimaldava süsteemi.
EVK asutati kasumit mittetaotleva aktsiaseltsina. Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka, rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond.
EVK hallatava Eesti väärtpaberite keskregistri lõi rahandusministeerium 10. novembril 1994. aastal valitsuse 14. oktoobri 1994. aasta määrusega. Sama määrusega kinnitati ka Eesti väärtpaberite keskregistri põhimäärus.
Depositooriumi edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, milleks turuosalised 1995. aasta aprillis asutasid ASi Tallinna Börs. Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil olid noteeritud 11 väärtpaberit.
Loe ka
Autor: Jaana Pikalev, Kadri Paas
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele