• OMX Baltic−0,05%307,97
  • OMX Riga0,95%893,8
  • OMX Tallinn0,32%2 092,41
  • OMX Vilnius−0,2%1 202,49
  • S&P 500−0,08%5 966
  • DOW 300,11%42 473,23
  • Nasdaq −0,18%19 424,53
  • FTSE 1000,11%8 811,04
  • Nikkei 225−0,51%37 554,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%88,37
  • OMX Baltic−0,05%307,97
  • OMX Riga0,95%893,8
  • OMX Tallinn0,32%2 092,41
  • OMX Vilnius−0,2%1 202,49
  • S&P 500−0,08%5 966
  • DOW 300,11%42 473,23
  • Nasdaq −0,18%19 424,53
  • FTSE 1000,11%8 811,04
  • Nikkei 225−0,51%37 554,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%88,37
  • 21.03.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hea aeg fikseerida laenuintress

Praegu on hea aeg laenuintress fikseerida, sest laenuraha on odav. Pangad aga lubavad seda võimalust hetkel väga pika hambaga.
Nordea seda näiteks üldse hetkel ei paku. Ka Swedbank jättis mullu suvel aastaks intresside fikseerimise katki.
Kuue kuu Euribor on aegade madalaimal tasemel, jäädes alla ühe protsendi. Lisaks on ka pikajalised eurointressid ajaloo madalaimate tasemete juures. Tardunud või teosammul kriisist välja püüdvad majandused hoiavad Euribori all ehk mida kauem Kreeka, Hispaania jt "lõunaeurooplased" raskustes siplevad, seda kauem püsivad laenud eestlaste jaoks soodsamad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Niipea kui majandus hakkab taas kiiremini kasvama, hakkavad laenud kallinema. Analüütikud ennustavadki, et juba tuleval aastal on seis muutunud. Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik näeb näiteks tuleva aasta lõpuks kuue kuu Euribori jõudmist 2% piirimaile.
Pankade marginaalid on küll kõrgemad kui buumiaja 0,5% - pangad täidavad hoolega maksejõuliste klientide arvelt hapuks läinud laenude poolt eelarvesse jäetud auke jäänud -, ent laenuklientide pidev vähenemine pole pankadel lasknud marginaal buumieelse aja tasemele lennutada. Pankade peamine leib on ikkagi laen. Iga laen või liising on kompromiss. Ka laenuintressi fikseerimine on kokkuleppe asi. See, kas tasub praegu pankadelt seda kokkulepet otsima minna, sõltub suures osas konkreetsest fiksintressi taotlejast, sellest, kui kõrgeks ta oma riske hindab, arvestades praegusi heitlikke olusid. Aga ka sellest, millistel tingimustel on sõlmitud olemasolev leping.
Laenuvõtjal on küsimus, kas tasub maksta seda hinda, mida pank intressi fikseerimise eest lisaks küsib - marginaal tõuseb korrapealt. Odavam võib olla maksta edasi senist intressi.
Kui pank pakub fikslaenu aastaks-paariks, siis see on liiga lühikese aeg, et selle nimel võtta ette lepingu muutmine, maksta kopsakalt tasu lepingu ringitegemise eest ning lisaks ka senisest tunduvalt kõrgemat marginaali. Aastaga ei juhtu laenuturul intressidega suurt midagi. Aastat viis, kümme - siis tasub kaaluda. Või 30 - nt USAs on kodulaenuintress sõlmitud laenulepingu tähtaja lõpuni. Pank ei kaota midagi - juba väljalaenatud raha hind sellest ei muutu.
Pankurid on hurjutanud meedias laenuvõtjaid kesiste oskuste pärast riske hinnata ja end majandada - sellest on nende arvates tekkinud ka raskused laenude teenindamisega. Ent kui laenuklient püüab ökonoomsemalt majandada, oma arvepidamist hõlbustada ja tulevikku kindlustada, tasub pankadelgi üles näidata suuremat paindlikkust.
Pangad on hakanud sellest vaikselt aru saama ning lähikuudel pakub neist enamik taas fiksintressi. Aga küsima tasub seda minna kui partner, mitte kui vaene sugulane, müts näpus.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele