Rahandusministeeriumi väitel põhjustas Eesti maksukoormuse tõusu nominaalse SKP langus, kuna maksukoormuse osakaal kasvas. Varuti aga ka aktsiisikaupa ja riik peatas pensioni II samba maksed.
Järgneb rahandusministeeriumi riigi rahanduse osakonna nõuniku Sven Kirsipuu kommentaar täna avaldatud 2009. aasta maksukoormusele:
Lisaks maksumäärade tõusule (käibemaks, kütuseaktsiis ja töötuskindlustusmakse määr) mõjutasid maksukoormuse kasvu 2009. aastal oluliselt ka mitmed ajutised asjaolud:
- Aastane maksulaekumine ei vähenenud samaväärselt nominaalse SKP langusega, mis tõstis maksulaekumiste osakaalu SKPst ehk teisisõnu maksukoormust. Seda põhjustas muuhulgas ekspordi oluline vähenemine, mis maksulaekumistele samas erilist mõju ei avaldanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Kunstlikult kasvatas 2009. aastal maksukoormust ka aasta lõpus toimunud aktsiisikauba varumine, mille tingisid 2010. aasta algusest jõustunud uued aktsiisimäärad. Otseselt 2009. aastal toimunud aktsiisitõusudel oli seega väike mõju maksukoormuse kasvule, mõjutas määrade tõusu eelne aktsiisikaupade varumine. Kokku suurendas aktsiisikaupade varude soetamine maksukoormust ca 0,6% võrra SKPst.
- Maksukoormust tõstis ka pensioni II samba riigipoolsete maksete ajutine peatamine, mis tehniliselt suurendas tuluna arvesse mineva sotsiaalmaksu laekumist, kuigi maksumäär ei muutunud. Maksete peatamise mõju maksukoormusele oli ca 0,6% SKPst.
- Samas maksti 2009. aastal täiendavat tulumaksusoodustust esimese lapse pealt, mis hoopis vähendas maksukoormust ning tasakaalustas seega maksutõusude mõju.
Numbriliselt on varude soetamise mõju ca 0,6% SKPst, II samba maksete peatamine ca 0,6% SKPst, erinevate (mitte ainult kaudsete maksude) maksumuudatuste mõju oli ca 1,1% SKPst. Ülejäänud maksukoormuse kasv (ehk ca 1,7% SKPst) tulenes suuresti alguses räägitud SKP muutuse struktuurist (ekspordi vähenemine ei mõjutanud niivõrd palju maksulaekumisi kui SKPd).
Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti maksukoormus aastaid olnud üks väiksemaid. Tõenäoliselt hakkab maksukoormus kasvama ka mujal Euroopas, sest vajadus katta suurte eelarvepuudujääkide rahastamisest tulenevaid kulusid on suur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!