Maksukoormuse tõusus on süüdi SKP langus

- Kunstlikult kasvatas 2009. aastal maksukoormust ka aasta lõpus toimunud aktsiisikauba varumine, mille tingisid 2010. aasta algusest jõustunud uued aktsiisimäärad. Otseselt 2009. aastal toimunud aktsiisitõusudel oli seega väike mõju maksukoormuse kasvule, mõjutas määrade tõusu eelne aktsiisikaupade varumine. Kokku suurendas aktsiisikaupade varude soetamine maksukoormust ca 0,6% võrra SKPst.

- Maksukoormust tõstis ka pensioni II samba riigipoolsete maksete ajutine peatamine, mis tehniliselt suurendas tuluna arvesse mineva sotsiaalmaksu laekumist, kuigi maksumäär ei muutunud. Maksete peatamise mõju maksukoormusele oli ca 0,6% SKPst.

- Samas maksti 2009. aastal täiendavat tulumaksusoodustust esimese lapse pealt, mis hoopis vähendas maksukoormust ning tasakaalustas seega maksutõusude mõju.

Numbriliselt on varude soetamise mõju ca 0,6% SKPst, II samba maksete peatamine ca 0,6% SKPst, erinevate (mitte ainult kaudsete maksude) maksumuudatuste mõju oli ca 1,1% SKPst. Ülejäänud maksukoormuse kasv (ehk ca 1,7% SKPst) tulenes suuresti alguses räägitud SKP muutuse struktuurist (ekspordi vähenemine ei mõjutanud niivõrd palju maksulaekumisi kui SKPd).

Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti maksukoormus aastaid olnud üks väiksemaid. Tõenäoliselt hakkab maksukoormus kasvama ka mujal Euroopas, sest vajadus katta suurte eelarvepuudujääkide rahastamisest tulenevaid kulusid on suur.