Maksukoormus kerkis selle sajandi kõrgeimaks 

Valitsemissektorile laekunud kaudsete maksude osa maksutuludes tõusis 42 protsendini, tuues riigile sisse 32 miljardit krooni. Kaudsetest maksudest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Kaudsete maksude osatähtsus SKPst on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilselt 12-13% piires, kuid mullu tõusis see 15%-ni. Samas mängib olulist osa asjaolu, et ka seni pikaajaliselt tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. SKP märkimisväärne langus tõstab maksude osa SKPs.

Otseste maksudena (tulu- ja omandimaksud) kogus riik 16 miljardit krooni. Otseste maksude osa maksutuludes langes varasema aastaga võrreldes 3 protsendipunkti ja oli 2009. aastal 22%. Alates 2000. aastast on otseste maksude osa SKPst püsinud 7-8% piires, mis on Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda väiksem.

Sotsiaalmakseid laekus riigile 29 miljardit krooni. Võrreldes varasema aastaga kasvas nende osaühe protsendipunkti võrra ja oli 2009. aastal 13% SKPst.

2009. aastat iseloomustab üldine maksulaekumise vähenemine. Näiteks hasartmängumaksu laekumine vähenes 43%. Võrreldes varasema aastaga kasvasid tulud aktsiisidest ja töötuskindlustusmaksust.