Riik pole võlakaitseks valmis

Riigikogu hakkab täna arutama võlakaitse seaduse eelnõud, mille jõustumistähtajaks on määratud 2011. aasta 1. jaanuar. Seaduse algatajad soovivad eelnõu vastu võtta veel enne riigikogu suvepuhkust. Pangaliit on seisukohal, et seaduse jõustumise ja rakendamise vahele jääv pool aastat on liiga lühike periood, et tagada riigi piisav võimekus võlamenetluse läbiviimiseks.

On täiesti selge, et selle seaduse jõustumine suurendab hüppeliselt kohtute töökoormust. Võlamenetluse toimimiseks peab kohtul olema ülevaade võlgniku varadest, võlgadest ja sissetulekutest. Kindlasti vajavad abi ja nõustamist ka kohtu poole pöörduvad inimesed. Lisaks tuleb tagada kontroll võlgade ümberkujundamise kava täitmise üle. Kõik see eeldab täiendava personali palkamist ning ettevalmistamist. Kuid poole aasta pärast jõustuva seaduse täitmiseks pole riik veel ettevalmistusi tegema hakanud.

Oleme töörühmale teinud ettepaneku muuta võlgade ümberkujundamise menetluses kohustuslikuks sõltumatu nõustaja määramine. Sõltumatu nõustaja võiks esmalt hinnata isiku majanduslikku olukorda ning kohtute vähemaks koormamiseks võiks seadus anda nõustajale võimaluse kohtuväliseks lepitusmenetluseks. Nõustaja ülesanne oleks ka tagada menetluse objektiivsus ning kontrolli teostamine võlgniku tehingute, varade ja võlgade ümberkujundamise kava täitmise üle. Nõustajate kaasamine eeldab praegusel hetkel selgelt ebapiisava võlanõustajate arvu suurendamist ning nende teadmiste laiendamist. Juba töötavatele, peamiselt sotsiaaltöö taustaga võlanõustajatele oleks otstarbekas pakkuda täiendkoolitust, kuna võlgade ümberkujundamise menetluses osalemine eeldab majandus- ja juriidilisi teadmisi. Nõustajate kasutamine kohtumenetluses aitab aga kaasa menetluse järelevalvemehhanismi loomisele, mis vähendaks pahatahtliku kasutamise riski ja kohtusüsteemi koormust.