Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlakaitse koormab kohtuid lisatööga

    Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.

    "Võlakaitse jõustumisega kaasnevad mitmed ressursilised ja seaduse tõlgendamisega seotud probleemid. Pangaliit kutsub riigikogu üles võlakaitse seadusega mitte kiirustama ning jätma seaduse jõustumiseks vähemalt aastane üleminekuperiood," kirjutab Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm tänasel Äripäeva arvamusküljel. Esialgu peaks seadus jõustuma 2011. aasta 1. jaanuaril.
    Pangaliidu hinnangul on täiesti selge, et seaduse jõustumisel kasvab kohtute koormus hüppeliselt, sest nad peavad läbi vaatama hulga avaldusi ja kontrollima seal esitatud andmete õigsust.
    Menetlused venivad
    "Võlakaitse seaduse jõustumisel tekib korraga suurel hulgal inimestel õigus kohtusse pöörduda, millist võimalust praeguses majanduslikus olukorras ka eeldatavalt kasutatakse," ütles Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
    Tema sõnul võib korraga esitatavate avalduste suur hulk kaasa tuua olukorra, kus kohtud ei suuda avaldusi mõistliku aja jooksul menetleda ning siin ei aita ühegi menetlustähtaja kehtestamine. Eerik lisas, et kohus peab ise välja selgitama taotleja majandusliku seisundi ning seega ei saa loota kiirele menetlusele.
    Rehe on senisest leebem
    Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis, et kindlasti on pankurite huvides, et seda seadust ei teki. "Nemad soovivad ju instinktiivselt säilitada oma jõupositsiooni võlgnike suhtes. Samas on pangaliidu juht Rehe muutunud üha konstruktiivsemaks, sest oleme võlakaitse töörühmas asju arutanud," ütles Vaher. Ta lisas, et seaduse mõte on ka ühiskondlike hoiakute muutmine selliselt, et suurendada pankade vastutust.
    Rehe aga arvas, et pankadele töökorraldust seadus ei muuda. Tema sõnul on pangad juba kaks aastat tegutsenud selles suunas, et inimesed suudaks laenusid tasuda. "Möödunud aastal oli umbes 6000 võlgade tasumist leevendavat otsust," ütles Rehe.
    Ainsa muutusena tõi Rehe välja, et kohus võib pankadelt hakata nõudma päringuid, et täpsustada nõude suurust või sisu.
    Autor: Katariina Krjutškova, Katre Pilvinski
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Suurbritannia läheb naela päästma, turud reageerisid
Aasia aktsiaturud tõusid neljapäeval pärast seda, kui Suurbritannia keskpank käivitas erakorralise võlakirjade ostuprogrammi, et stabiliseerida võlakirjade müüki. Kauplemine oli ebakindel ja naelsterling jäi surve alla.
Aasia aktsiaturud tõusid neljapäeval pärast seda, kui Suurbritannia keskpank käivitas erakorralise võlakirjade ostuprogrammi, et stabiliseerida võlakirjade müüki. Kauplemine oli ebakindel ja naelsterling jäi surve alla.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Suurbritannia läheb naela päästma, turud reageerisid
Aasia aktsiaturud tõusid neljapäeval pärast seda, kui Suurbritannia keskpank käivitas erakorralise võlakirjade ostuprogrammi, et stabiliseerida võlakirjade müüki. Kauplemine oli ebakindel ja naelsterling jäi surve alla.
Aasia aktsiaturud tõusid neljapäeval pärast seda, kui Suurbritannia keskpank käivitas erakorralise võlakirjade ostuprogrammi, et stabiliseerida võlakirjade müüki. Kauplemine oli ebakindel ja naelsterling jäi surve alla.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Väljaanne Time valis Kaja Kallase 100 tulevikuliidri sekka
Eesti peaminister Kaja Kallas valiti väljaande Time'i 100 tulevikutegija hulka juhtide kategoorias. Hea sõnaga toetas Kallast Soome peaminister.
Eesti peaminister Kaja Kallas valiti väljaande Time'i 100 tulevikutegija hulka juhtide kategoorias. Hea sõnaga toetas Kallast Soome peaminister.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.