Väikeettevõtjad korruptsiooni suhtes sallivamad
Korruptsiooniuuringu kohaselt on viimase nelja aastaga toimunud positiivsed muutused inimeste hoiakutes ning vähenenud on ka isiklikult korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv. Samas väikeettevõtete juhid peavad korruptsiooni rohkem levinuks kui teised.
Justiitsministeeriumis äsjavalminud korruptsiooniuuringu ühe autori, justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul oli uuringu „Korruptsioon Eestis 2010“ eesmärgiks uurida, kas ja kui palju on muutunud inimeste teadlikkus, hoiakud ja kokkupuude korruptsiooniga võrreldes aastaga 2006, teatas ministeerium.
„Positiivsena võib välja tuua, et elanike hoiakud seoses korruptsiooniga on paranenud – kui 2006.aastal oli hüpoteetilises situatsioonis ametnikele valmis meelehead pakkuma tervelt 44% elanikest, siis sel aastal oli seda valmis tegema 34% küsitletutest,“ ütles Sööt. „Samuti on muutunud suhtumine kinkimisse.“
Uuringu tulemuste kohaselt arvatakse, et korruptsiooni on nüüd vähem kui viis aastat tagasi, samuti on vähenenud isiklikult korruptsiooniga kokku puutunud elanike arv. Näiteks kui 2006.aastal oli meelehead küsitud 15% ettevõtjatelt, siis nüüd oli see arv 10%. Kui 2006.aastal oli 8% elanikest maksnud ametnikele peale või toonud kingituse, siis nüüd oli neid 4%. Samuti on vähem neid, kes ise otseselt mõne muu korruptsiooniga kokku puutunud: nüüd 11% elanikest (5 aastat tagasi 14%) ning 19% ettevõtjatest (varem 20%).
Ametnikele on viimase aasta jooksul meelehead maksnud 4% elanikest. Altkäemaksu on küsitud 18% inimestelt ning seda kõige enam sõidukite tehnoülevaatusel (11%) ja arstidega suheldes (9%).
Söödi sõnul on mõlema valdkonna puhul huvitav see, et kummalgi juhul pole tegemist ametnike korruptsiooniga, vaid näiteks tehnoülevaatuse puhul on tegemist eraõiguslike juriidilise isikutega. „Riik teeb nende üle küll järelevalvet, aga sisuliselt tegutsevad ikkagi eraettevõtjad,“ täpsustas Sööt.
Viimase aasta jooksul on meelehead soovitud 10% ettevõtjatest. Ka ettevõtjad on altkäemaksu küsimisega enim kokku puutunud sõidukite tehnoülevaatusel (5%). Samuti on neilt altkäemaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on maksnud 3% ettevõtjatest.
„Ühe tähelepanekuna võib välja tuua ka selle, et uuringu tulemuste kohaselt on avaliku sektori töötajad teistega võrreldes korruptsiooni suhtes teadlikumad ning taunivamad,“ ütles Sööt. „Samuti eristuvad väikeettevõtete juhid, kes peavad korruptsiooni rohkem levinuks kui teised ning on ka ise sellega rohkem kokku puutunud, olles samas korruptsiooni suhtes ka sallivama hoiakuga.“
Oluline on silmas pidada, et korruptsiooni ja altkäemaksu puhul on uuringus tegemist üldistavate sotsiaalsete terminitega, mitte aga kitsalt juriidilise mõistega.
Korruptsiooniuuring viidi Eestis esmakordselt läbi 2004.aastal ning seejärel taas 2006.aastal. "Nagu varasematelgi kordadel, uurisime kolme sihtrühma, kelleks olid elanikud, ettevõtjad ja avaliku sektori töötajad,“ selgitas Sööt.
Söödi sõnul keskenduti sarnaselt eelmistele uuringutele kolmele põhiküsimusele. Kõigepealt uuriti inimeste eetilisi hoiakuid, sealhulgas näiteks seda, mida inimesed üldse korruptsiooniks peavad ja mil määral seda hukka mõistavad. Teiseks uuriti seda, kui suureks probleemiks korruptsiooni üldse peetakse ning kolmandaks isikute endi kokkupuudet korruptsiooniga.