Ametnikele on viimase aasta jooksul meelehead maksnud 4% elanikest. Altkäemaksu on küsitud 18% inimestelt ning seda kõige enam sõidukite tehnoülevaatusel (11%) ja arstidega suheldes (9%).
Söödi sõnul on mõlema valdkonna puhul huvitav see, et kummalgi juhul pole tegemist ametnike korruptsiooniga, vaid näiteks tehnoülevaatuse puhul on tegemist eraõiguslike juriidilise isikutega. „Riik teeb nende üle küll järelevalvet, aga sisuliselt tegutsevad ikkagi eraettevõtjad,“ täpsustas Sööt.
Viimase aasta jooksul on meelehead soovitud 10% ettevõtjatest. Ka ettevõtjad on altkäemaksu küsimisega enim kokku puutunud sõidukite tehnoülevaatusel (5%). Samuti on neilt altkäemaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on maksnud 3% ettevõtjatest.
„Ühe tähelepanekuna võib välja tuua ka selle, et uuringu tulemuste kohaselt on avaliku sektori töötajad teistega võrreldes korruptsiooni suhtes teadlikumad ning taunivamad,“ ütles Sööt. „Samuti eristuvad väikeettevõtete juhid, kes peavad korruptsiooni rohkem levinuks kui teised ning on ka ise sellega rohkem kokku puutunud, olles samas korruptsiooni suhtes ka sallivama hoiakuga.“
Oluline on silmas pidada, et korruptsiooni ja altkäemaksu puhul on uuringus tegemist üldistavate sotsiaalsete terminitega, mitte aga kitsalt juriidilise mõistega.
Korruptsiooniuuring viidi Eestis esmakordselt läbi 2004.aastal ning seejärel taas 2006.aastal. "Nagu varasematelgi kordadel, uurisime kolme sihtrühma, kelleks olid elanikud, ettevõtjad ja avaliku sektori töötajad,“ selgitas Sööt.
Söödi sõnul keskenduti sarnaselt eelmistele uuringutele kolmele põhiküsimusele. Kõigepealt uuriti inimeste eetilisi hoiakuid, sealhulgas näiteks seda, mida inimesed üldse korruptsiooniks peavad ja mil määral seda hukka mõistavad. Teiseks uuriti seda, kui suureks probleemiks korruptsiooni üldse peetakse ning kolmandaks isikute endi kokkupuudet korruptsiooniga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!