Arstid saavad dividendimiljonärideks riigi abiga

"Kui tekib olukord, kus üks inimene käib kõigis kohtades tööl ja saab selle peale ka haigekassa lepingu, siis suure tõenäosusega tähendab see seda, et põhitöökohal inimene tööd ei teegi," andis Pärnu haigla juht ja Eesti Haiglate Liidu juhataja Urmas Sule mõista, et patsientide huvides ei ole ehk ülemäära mõistlik arstil end kolmes-neljas töökohas tööga katkestada.

Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur oli küll mõnevõrra leebem, kuid rõhutas, et juhul, kui arst leiab endas energiat mitmel pool töötamiseks, siis ravi kvaliteedis ei tohi sel juhul ikkagi mingisuguseid järeleandmisi teha.

"Riigi jaoks on oluline, et ravi kvaliteet tervishoiuteenuse osutaja juures oleks tagatud. Kui teenuseosutaja ei suuda tagada lepinguga võetud kohustusi, saab haigekassa rakendada sanktsioone ning kaaluda, kas antud teenuseosutaja on usaldusväärne partner saamaks riigi rahastamist teenuse osutamiseks ka uuteks perioodideks," märkis Pevkur.

Pevkuri sõnul suudavad erakliinikud tõenäoliselt hoopis väiksemate kuludega kallimat teenust pakkuda kui nn suurhaiglad.

"Kui vaadata nn erapraksiseid, siis valdavalt on selliste lepingupartnerite puhul tegemist ühele erialale spetsialiseerunud kliinikutega, kes tänu kitsale teenuste pakkumisele on tõenäoliselt suutelised võrreldes haiglavõrgu haiglatega oma teenuste osutamise protsessi enam optimeerima," rääkis minister.

TÜ Kliinikumi silmakliiniku juhataja Pait Teesalu on mees nagu orkester. Veerand koormusega juhib ta riigihaigla kliinikut, kuid ülejäänud ajal müttab OÜs Oftop ja enda nime kandvas silmakirurgiafirmas, mille operatsioonisaal asub hoopis Viljandi haigla ruumes.

Teesalu muutus väga tõrksaks, kui küsisin tema ülimadala koormuse kohta TÜ Kliinikumis.

"Sellepärast jõuangi kolmes kohas töötada, et kliinikumis on mul ainult veerand kohta. Sobib? Patsiendi jaoks on oluline, et ravi oleks kättesaadav. 80aastasel memmel on Tartus palju raskem käia lõikusel kui Viljandis. Miks Viljandis? Viljandi on üks suuremaid Lõuna-Eesti linnu. Viljandi ei ole Tartust väga kaugel ja… Tõrvasse peaksin teie arvates minema või?" oli Teesalu sapine.

Teesalu suurosalusega OÜ Oftop on nelja viimase aasta jooksul maksnud omanikele 2,7 miljonit krooni dividende, sellest 600 000 krooni tänavu. Viljandis silmalõikustega tegelev, ainuisikuliselt Teesalule kuuluvast kliinikust on aga arst nelja viimase aasta jooksul endale välja maksnud ligikaudu 4 miljonit krooni dividende. Sel aastal kokku 900 000 krooni.

Oftopile maksab haigekassa tänavu patsientide ravimiseks 2 miljonit ja Pait Teesalu Silmakirurgia OÜ-le 4,75 miljonit krooni.

"Kas dividendide maksmine on keelatud või!? Kas see on kuritegu? Kasumi taga on tubli töö. Jah, neid lõikusi tehakse haigekassa lepinguga. Kas see on ka kuritegu?" muutus arst üha pahuramaks.

Teesalu sõnul ei teeks ta erapraksises ühtki lõikust, kui tal haigekassa lepingut ei oleks. Lepinguta jäämine tähendaks äriühingule automaatselt kehvemat majandustulemust.

"Sel juhul paneksime kliiniku kinni ja läheksime näiteks Soome. Lõikus on küllalt kallis. Selle 8000 krooni võib noor inimene letti laduda, aga vanainimese jaoks on see suur summa," lisas Teesalu.

PERHi ortopeed Armin Heiman peab koos teiste sama haigla ortopeedidega erakliinikut AS Ortopeedia Arstid, mis rendib ruume Magdaleena haiglas.

Helistasin Heimanile, kes juba eos, küsimusi ära kuulamata, kuuldes, et kõne tuleb Äripäevast ja teemaks on raha ning tema jõudlus mitmel töökohal rabeleda, viskas peaaegu toru ära.

"Ma ei soovi teiega kohtuda. Mul ei ole aega. Mul on Äripäevaga kurvad kogemused," lõpetas doktor kõne.

Saatsin talle ka e-kirja, kus selgitasin, mida ja miks tahaksin küsida. Seepeale vastas Heiman, et osale küsimustele vastuste saamiseks peaks pöörduma erakliiniku juhatuse esimehe poole ning temale esitatud küsimustele ta vastata ei taha.

Tartu Ülikooli stomatoloogia kliinikus 0,25 kohaga arst-õppejõuna töötaval Ülo Pintsonil on enamusosalus ka Tartu kesklinnas asuvas erahambaravi kliinikus AS Ode. Erakliinik maksis mullu dividendideks 3,5 miljonit krooni. Pintsoni sõnul on see 20 aasta jooksul üks ja ainus kord, mil kasumit välja maksti.

"Selle tingis üldine ebastabiilne majanduslik olukord. Kuulasime soovitust maksta dividendidest ära vanad võlad, hoiustada raha kindlalt ja sel aastal investeerida see tagasi kompuutertomograafi ostmiseks," põhjendas Pintson dividendide maksmist.

Tänavu ostab haigekassa Pintsoni äriühingult 3,34 miljoni krooni eest hambaraviteenust.

"Kui tahate väita, et oleme haigekassast sõltuvad ning oleme seetõttu käivet teinud, siis meie käibest moodustas haigekassa osa võib-olla alla 10%. Kui haigekassa ei maksaks meile enam sentigi, ei juhtuks meiega mitte midagi. Igal aastal on haigekassa lepingu saamine loterii moodi: kas saab või ei saa," rääkis lõualuu implantatsioonile spetsialiseerinud doktor.

Pintson eitab kategooriliselt, et tema ainus põhjus veel TÜ Kliinikumi hingekirjas olla on soov nn riigihaiglast patsiente enda erakliinikusse ravile suunata.

"Oh, jätke! See on müüt! Öelge, kas selle artikli tellis Äripäevalt nüüd haigekassa või? Haigekassal on väga hea suhtekorraldusfirma. Haigekassa küsib ka alati niimoodi. Te smugeldate haigeid enda erakliinikusse… Ma ei tee seda! Miks ma peaksin seda tegema? Haigekassa raha on niivõrd väike. Juurde seda meile ei anta. Meie käime mööda nööri. Meie täidame täpselt haigekassa ette antud ravijuhtude ja keskmise maksumuse näitajaid," selgitas Pintson.

Tohter kinnitas, et tema jaoks on ka 0,25 kohaga TÜ Kliinikumis töötamine piisavalt motiveeriv.

"Minu jaoks ei ole see väike raha. See on ikkagi veerand arsti palka. Aga põhiline motivatsioon on see, et kui mul on eriala suu-, näo- ja lõualuu kirurgia, mida ma saan ühelt poolt rakendada ja pädevana hoida ambulatoorselt ja teisalt saan pädevuse hoidmiseks statsionaaris töötada, siis on see argument," märkis Pintson.

Puhkusel viibiva tohtri väitel peavadki tema eriala spetsialistid arengukava järgi töötama osalise koormusega haigla statsionaaris ning ülejäänud aja ambulatoorselt. "Ükskõik, kas see on polikliinikus või mõnes erapraksises. Haiglas ei jätkuks nende asjatundjate jaoks lihtsalt kohti. Pealegi ongi selle teenuse osutamine otstarbekam ambulatoorselt, mitte haiglas, sest nii on odavam ja patsientidele mugavam," lisas Pintson.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) näo- ja lõualuukirurg Hamor Kaha peab koos kolleegidega riigihaigla vahetus läheduses erakliinikut Näo- ja Lõualuukirurgia Keskus OÜ. Erakliinik rendib ruume minutilise jalutuskäigu kaugusel Kaha peamisest töökohast ning on mõeldud peamiselt näos ja lõualuus pesitsevate pisivigade kohendamiseks. Viimase nelja aasta jooksul on kirurgid võtnud äriühingust dividendidena välja kokku 2,15 miljonit krooni. Haigekassa maksab sel aastal keskusele patsientide ravimiseks 1,76 miljonit krooni.

Kaha ei salga, et aeg-ajalt pakub ta PERHi vastuvõtule tulnud patsientidele kiirema abi saamise nimel ka enda erakliiniku teenuseid välja.

"Haiglas on võib-olla järjekord kaks kuud, aga meil saaks järgmisel nädalal asja korda. Eks inimene siis ise otsustab, kuidas ta talitab. Tavaliselt on need patsiendid valesti suunatud või ise tulnud. Nad vajavad kirurgilist hambaravi, kosmeetilist või pisikirurgiat, mida haigla üldiselt ei osuta. Neid, kes järjekorra tõttu erakliinikusse tulevad, on suhteliselt vähe," rääkis ta.

"Samuti saadame patsiente erakliinikust haiglasse. Tihti tulevad patsiendid erakliinikusse konsultatsioonile selliste haigustega, mida meie erakliinikus ravida ei ole võimalik. Uurime, konsulteerime neid ja saadame ravile PERHi," kirjeldas Kaha.

Doktori sõnul töötab ta PERHis 0,8 kohaga, mis tähendab seda, et ühe päeva nädalas töötab ta erakliinikus. Samas ei soovi Kaha riigihaiglast lahkuda, sest erakliiniku ja suure haigla töö on niivõrd erinev.

"Tarkusehamba eemaldamine on ikkagi… monkey's work, aga haiglas saab lahendada väga erinevaid ravijuhtumeid, keerulisi ja raskeid haiguslugusid. Praktiseerimise mõttes on vaja ikkagi PERHis töötada, kuigi see on viimaste aastate jooksul parajaks kombinaadiks kujunenud. Eestis ei ole peale TÜ Kliinikumi ja PERHi meie erialal n-ö suures kirurgias mingit väljundit. Peab pensionini püüdma hakkama saada samas haiglas, kus alustasin, kui tahan tasemel olla," arutles Kaha.