Pillesaar tahab "kahel toolil" istuvate arstide juhtumeid uurida

Pillesaar usub, et Haigekassa nõukogu arutab seda küsimust kindlasti. "Mis puutub huvide konflikti arsti era-äri ja riigiäri vahel, siis selle haldamine on tänases süsteemis haiglate ja arstide vahelise kokkuleppe teema. Haigekassa mõõdab ainult haiglate teenuste mahtu, hinda ja kvaliteeti. Kuidas haiglad teenust osutavad, on nende enda otsustada. Juhul, kui riigihaigla pakub samu teenuseid kui arsti era-äri, on selles olukorras kindlasti huvide konflikt haigla huvide ja arsti vahel, aga ma arvan, et neid juhtumeid peab vaatama ükshaaval," rääkis Pillesaar.

See võib nii olla, et riigihaigla kaotab selle protsessi tulemusel raha ja arst võidab. "Samas see ei pruugi nii olla, sest paljusid teenuseid saavadki väikesed erapraksised odavamalt osutada kui suured haiglad.Sellisel juhul on tegemist win-win olukorraga. Samas huvide konflikt tuleb igal juhul välistada, ja selleks peab olema otsus, millega patsiendile soovitatakse era-haigla teenust, tehtud kellegi teise poolt kui vastava era-haigla omanik," selgitas ettevõtja.

Pillesaar eelistaks praegusele Haigekassa solidaarsuse süsteemile olukorda, kus ravikindlustatul oleks suurem omavastutuse määr.

"Kui süsteemi võimalikest muudatustest rääkida, siis mina isiklikult ei usu, et sellist suurt ja paljude eranditega turgu nagu meditsiiniteenuse turg, on ainult tsentraalsete meetoditega efektiivne juhtida. Mina pooldan maksumaksja ja valijana kontrolli nihutamist rohkem patsiendi enda peale. Teiste sõnadega, sotsiaalkindlustuse saajate omavastutuse suurenemist," sõnas Pillesaar.

Ta arvab, et juhul, kui patsient maksab teenuse hinnast mingi proportsionaalse osa ise, tekib tal isiklik huvi otsida seda teenust kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuv teenusepakkuja.

"Täna patsiendil sellist majanduslikku huvi ei ole ja efektiivsed vabaturumehhanismid ei saa töötada. Selline otsus on aga poliitiline, mitte haigekassa otsus," lisas ettevõtja.