Elavnev laondus valmis hindu tõstma

"Juulis-augustis käidi pindu uurimas, seni kümme kuud keegi ei käinud ja praegu on ju suvi!" rõõmustas Infotark ASi juhatuse esimees Jüri Ross ootamatu arengu üle. Samas ta alanud poolaastalt erilist revolutsiooni laonduses ei oota, ehkki 11. augusti teade II kvartali SKP 3,5% kasvust süstib lootusi. Liiati on ju näiteks Venemaal viimasel poolaastal laopindade osas elavnemist olnud, seda eriti Peterburi piirkonnas.

"Käibe poolest kukkusime seni 18 kuud jutti ja nüüd on viimased kolm kuud olnud keskmiselt 3-4protsendiline kasv. Minus tuli optimism tagasi. Nüüd on jalad maas," kirjeldas Ross uusimaid muutusi Infotarga hallatavas Büroomaailmas.

Siiski on praeguste laopindade rendihind 45-50 krooni ruudust ja jääb ka lähima poolaasta jooksul ilmselt selle ümber tiksuma.

Vakants on hinnatõusuks ju veel liiga suur ja enne peab majandus ikkagi tõsisemalt kosuma. Kui eelmisel aastal oli suvi üldse n-ö surnud, siis selle aasta suvised arengud lubavad traditsiooniliseks logistikahooajaks septembrist-detsembrini üsna lootusrikkaid väljavaateid: esiteks tuleb kooli- ja bürookaupade ning siis jõulukaupade hooaeg.

Eraisikute puhul on tarbimise piiramine lõppenud, nüüd läheb majanduse nooleke üles, lisas Ross.

Logistika Plussi tegevjuht Toomas Orutar tunnistas, et juba ongi suuremate, üle 4000ruutmeetriste laopindadega kitsas käes.

Samas 1000-2000ruutmeetriseid pindasid on vähemalt Tallinna kant veel täis. "Ma ei usu, et paari aasta jooksul tuleks neile mingi lahendus," arvas ta.

Hoolimata teise kvartali positiivsest SKPst majandus nii ruttu veel ei toibu. Pealegi pole majandussurutis väiksemate ettevõtete jaoks veel läbi - need said raputada enim, kuna suurtel oli "rasva" enam.

Laonduses süvendas majandussurutis teenuste eristumist: aina enam mõeldakse oma põhitegevusele ja laoteenust kui omamoodi spetsiifilist nähtust ostetakse sisse. Selline trend on jätkuv ja rajab teed moodsamale ja diferentseeritumale, aga ka korrastatumale majandusele.

Orutari veendumust mööda laopindade senine rendihind ei tohiks vähemalt aasta jooksul kerkida. Küll aga võivad lähima poolaasta jooksul kerkida hoiustamise ja ladustamise tasud suurusjärgus 15%. "Masu ajal oli konkurents nii tugev, et hinnad tulid liiga palju alla," lisas ta.

Via 3L ASi lao juhataja Elmer Maas oma laol suurt sõltuvust majandusarengust ei tunnista. "Praegu ma ei näe, et hinnatase tõuseks. Meie elu on samal tasemel, mis eelmisel aastal. Esmatarbesektoris suurt tõusu ei ole," tõdes ta.

Isegi külmladusid on vähemalt pealinna ümbruses üle. Hinnatõus võib tekkida aga hetkest, kui laoruumidest puudus tuleb. Maasi seletusel on seni esmatarbesektoris toimumas vaid hooajaline laokaupade vaheldumine: sügisel väheneb jookide osakaal ja kasvab maiustuste, ka koolikaupade osakaal. "Vast 2011. aastal on loota käivete suurenemist eratarbimises, enne järgmist aastat ei tohiks midagi juhtuda," jäi ta tasakaalukaks.

Lao- ja logistikapindade turul on kevadest hakanud vakantsete üüripindade osakaal sammhaaval vähenema. Seven Real Estate Advisorsi hinnangul paraneb seniste pindade täitumine 2011. aastaks.

Enamasti soovivad potentsiaalsed üürnikud leida uusi ja kaasaegseid üüripindu, mille üürihinnad on langenud piisavalt madalale, et konkureerida amortiseerunud laohoonetega.

Kohustuslik liikluskindlustus hüvitab välismaal juhtunud liiklusõnnetuse kahjud.

Pärast liiklusõnnetust tuleks alustada sellest, millises riigis liiklusõnnetus toimus. Riigid saab jaotada kolmeks (vt kõrvalt).

Kõige täielikumad abi saamise võimalused on ELi ja Euroopa majanduspiirkonna riikides, kus kahju hüvitamise toimingud on "valatud" läbi vastavate rahvusvaheliste lepingute ja ELi direktiivide sellisteks, et kannatanu saaks kahjukäsitluse- ja hüvitamise teenuse omas elukohariigis, pöördudes liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kohustusliku liikluskindlustusandja esindaja poole.

Kui esindajat pole, tuleb pöörduda rahvusliku hüvitusorgani poole, kelleks Eestis on MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ja kes tegutseb esindaja asemel. Rahvuslik hüvitusorgan on ka see koht, kust peab saama vajalikud andmed esindaja kohta.

Esindaja peab käivitama tema poole pöördumisel kahjukäsitlustoimingud täies mahus, mille lõppeesmärgiks on kannatanule hüvitise väljamaksmine kohapeal.

Kui esindaja ei hüvita juhtumit tähtajaks (kolm kuud nõude esitamisest), keeldub kahju hüvitamisest või hüvitab kahju osaliselt, on kannatanul õigus pöörduda rahvusliku hüvitusorgani poole, kes peab sätestatud tähtaegade jooksul üle kontrollima esitatud informatsiooni ja puuduliku info korral seda juurde küsima. Kui vaja, siis ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki asukohamaa või liiklusõnnetuse toimumise maa hüvitusorganilt ning otsustama seejärel hüvitamise, osalise hüvitamise või hüvitamisest keeldumise.

Esindaja keeldumine kahju hüvitamisest või selle osaline hüvitamine võib olla põhjendatud ja õige. Hüvitusorganil on kohustus hüvitada kannatanule liikluskahju näiteks, kui liikluskahju ja selle suurus on kindlaks tehtud, kuid esindaja pole hüvitist välja maksnud. Selliseid näiteid on olnud eelnevate aastate jooksul mitmeid ning esindajad on Eestis tegutsevad kindlustusseltsid.

Liikluskahjude hüvitamise tähtaeg ehk hüvitamise otsuse tegemise tähtaeg on mõistetamatult pikk ja muude vajalike kahjukäsitlustoimingute tegemise tähtaja formuleering, eriti, mis puudutab hüvitusorganit, sõnastatud moel, mis võimaldab venitada kannatanu seisukohalt nii vajalike toimingute sooritamisega või teha neid formaalselt. Kahjuks on ka siin mitmeid näiteid, eriti rahvusvahelisi vedusid sooritavatel transpordifirmadel, kus hüvitise kättesaamise aeg on arusaamatult pikk.

Kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu ise tegelema vastavate toimingutega välismaal, vaid teda peab teenindama elukohariigis kohapeal, kohalikus keeles ja tasuta.

Hüvitatakse liiklusõnnetuse toimumisriigi seaduste kohaselt, kaasa arvatud piirmäärad ja alampiirmäärad. Erinevates riikides on seadusega ette nähtud ka sellised hüvitised, mida Eestis kehtiv liikluskindlustuse seadus Eestis toimunud liiklusõnnetuse korral ei võimalda maksta. Kannatanu peaks seda esindajalt üle küsima.

Juhtumis orienteerumiseks tuleb määratleda inimese "roll" liiklusõnnetuses: oli ta kannatanu või liiklusõnnetuse põhjustaja. See puudutab sõiduki juhti ja liiklusõnnetusse sattunud jalakäijat, sest sõidukis viibinud kaasreisija on kannatanu alati.

Õnnetustel, kus eestlane oli õnnetuse põhjustaja näiteks sõiduki juhina, hüvitab süsteem vähemalt süüdlase-juhi ravikulud. Erisused, kus süüdlane-juht oli joobes, võidakse välistada. Jalakäijast õnnetuse põhjustajal on võimalus saada kahjuhüvitis ja ka isikukahjuhüvitis täies mahus.

Raskete vigastuste ja surmaga lõppenud õnnetuste korral tuleb pöörata tähelepanu liikluskindlustuspensioni küsimustele.

Teise poolaasta üldises trendis septembrist kuni detsembri keskpaigani võib täheldada käibe tõusu. Püütakse finantse ära kasutada.

Mina unistaksin, et meie käive võiks veidi tõusta näiteks redelite ja riiulite osas. Kuid kes teab, kuidas läheb. Soomes on ju ehitusturg päris aktiivne - äkki mõni Eesti ehituse ärimees tellib meilt riiuleid oma kivide hoidmiseks.

Meie oma toodete hinda lähima poolaasta jooksul ei tõsta. Küll aga tõusis suvel selle aasta veebruari-märtsi taustal metalli hind ligi 10 protsenti. Kuid meie uisapäisa hinda ei tõsta, vaid hoiame madalat profiili.

Oleme lattu varunud soodushinnaga kaupa, mida loodame aasta lõpuni müüa. Lattu oleme varunud veel vana metalli hinnaga metallriiuleid.

Aasta lõpuni meie hinda ei tõsta.