• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 26.08.10, 06:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toetuste kasu on väike

Täna avalikustatud riigikontrolli raport ettevõtlustoetuste mõjust Eesti majandusele on hinnangutes karm. Konkurentsivõime kasvule suunatud toetused pole tegelikult meid konkurentsivõimelisemaks muutnud.
"Auditi tulemused kinnitavad majandusekspertide varasemaid seisukohti, et riigi ettevõtlustoetuste süsteem on kasu toonud üksikutele, eraldiseisvatele ettevõtetele ning olulist majandusnäitajate ega ettevõtetevahelise koostöö paranemist sel perioodil märgata ei ole," sõnastas üldistavalt auditi tulemused riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.
Riigil puudub selge ettevõtluspoliitika

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ligi paari tuhandet ettevõtjat hõlmanud uuringu, küsitluste tegemise ja statistika analüüsimise tulemusel teeb audit mitu ehmatavat järeldust. Aastatel 2004-2009 EASi ja KredExi vahendusel riigi pakutavad finantseerimislahendused ei oma olulist mõju ettevõtete tootlikkuse kasvule ja toetused ei ole aidanud esile kerkida uutel eksportijatel.
Riigil puudub audiitorite hinnangul terviklik, läbimõeldud ja selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika, riigi pakutavad toetused on liiga jäigad ning killustatud ja seisnevad eelkõige Euroopa Liidu eelarvest tuleva raha laialijagamises.
Ettevõtlusprobleemide mõistmiseks puuduvad riigikontrolli hinnangul eeldused, kuna ministeeriumil pole selleks ei ressurssi ametnike näol ega vajalikku kompetentsust.
Parts: liiga üldised järeldused
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts riigikontrolli hinnangutega nõus ei ole. "Ma ei tea, kas nad selle soovituse võtsid sealt välja, et suurendada majandusministeeriumi ametnike arvu? No kuulge, tere hommikust! Sõbrad, me peaks valitsuskulusid vähendama, vähe kärpisime!" tõi ta näite uuringu põhjal koorunud ettepanekust.
Ministri hinnangul pole küsitav mitte riigikontrolli tehtud töö ja meetodid, vaid selle põhjal välja öeldud järeldused. "Töö põllul tehakse päris hästi ära, uuritakse ja küsitakse inimestelt. Päris metoodiliselt ja korrektselt, kui ma vaatan seda auditit. Aga nende faktide põhjal tehtavad järeldused on juba hoopis kosmos. Ma ei oska sellest üldisest kriitikast midagi arvata," viitas Parts raporti väitele, nagu puuduks riigil terviklik majanduspoliitika.
Tema sõnul on veider soov, et valitsus peaks ettevõtlust arendama mingi suure plaani kohaselt. "Meil on vaba ettevõtlus, mis paljuski ise korraldub. Selline üleminek, et me looksime valitsuse suure plaani, oleks hullus," tunnistas ta ning lisas, et riigi ettevõtluspoliitika soovib tõsta ettevõtlusaktiivsust ja uuendusmeelsust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Tegelikult uuris riigikontroll ju seda, kas ettevõtlusprogrammid, väga kitsas element, on täpselt disainitud, on oma ajas õiged. Aga järeldus on, et riigil ei ole poliitikat, et kõik inimesed saaks õnnelikuks. Sellega ei ole kahjuks midagi teha," märkis Parts. Ministri seisukoht on siiski see, et kui konkreetne ettevõte on ellu viinud näiteks tehnoloogia uuendamise projekti, siis eeldatavalt on sellest tulenenud ka tootlikkuse ja ekspordi kasv sellel ettevõttel. Kui üldnumbrid seda ei peegelda, tuleb arvestada sellega, mis toimub sama valdkonna teistes ettevõtetes.
"Kogu selle asja (auditi -toim) kasutegur on see, kui me suudaksime algatada mõistlikke debatte selle üle, mida me peaksime ettevõtluses rohkem tegema," lisas Parts.
Toetuse saamisel ei pruugi olla positiivset mõju
Kaubandus-tööstukoja peadirektori Siim Raie sõnul aitab riigikontrolli analüüs mõista, et majanduse ja konkurentsivõime arendamine on palju laiem ja mitmekesisem küsimus kui riigiabi andmine. "Tihtipeale võibki hoopis positiivsemat mõju omada raha ümberjagamata jätmine," märkis ta.
Raie hinnangul aitab audit ehk ettevõtetel mõista, et toetuse taotlemisel ja nende saamisel ei pruugi olla alati positiivset mõju. "Sama aja ja energia kulutamine ettevõttesiseste protsesside parandamisele võib parema tulemuse anda," täpsustas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele