EAS - rutiinne rahajagamise masin

Sihtasutus ja MKM tunnistavad loos, et ettevõtjad võtavad EASi raha jagamise süsteemi kui pangaautomaati - kui vähegi midagi küsida on, siis toetust ka küsitakse, sõltumata sellest, kas seda tegelikult ka vaja.

Teine ilmne probleem EASi puhul on võimetus öelda "ei" - kui paberid on korrektsed ja formaalsed nõuded täidetud, siis EAS lihtsalt ei saa toetuse andmisest keelduda, isegi kui nad ise näevad, et projekt on tegelikult nõrk.

Kolmas probleem on ettevõtlustoetuste komplitseeritus - kahel viimasel aastal on ettevõtetest EASi kaudu kõige suurema toetuse saanud Ericsson, vastavalt 2,3 ja 3,2 miljonit eurot tehnoloogiainvesteeringu toetust. Majandusminister Juhan Parts möönab, et ta tegelikult ei tea, kas Ericsson päriselt ka vajas seda raha, kas ilma selle rahata oleks Ericsson oma Eesti investeeringud teinud.

Riigikontroll kritiseeris viimati ettevõtlustoetuste mõjude küsitavat rolli 2010. aasta sügisel. Konkurentsivõime kasvule suunatud toetused pole tegelikult meie ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks muutnud, leidis kontroll toona.

Ligi paari tuhandet ettevõtjat hõlmanud uuringu, küsitluste tegemise ja statistika analüüsimise tulemusel tegi kontrolli audit mitu ehmatavat järeldust. Aastatel 2004-2009 EASi ja KredExi vahendusel riigi pakutavad finantseerimislahendused ei oma olulist mõju ettevõtete tootlikkuse kasvule ja toetused ei ole aidanud esile kerkida uutel eksportijatel.

Riigil puudub audiitorite hinnangul terviklik, läbimõeldud ja selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika, riigi pakutavad toetused on liiga jäigad ning killustatud ja seisnevad eelkõige Euroopa Liidu eelarvest tuleva raha laialijagamises.

Ettevõtlusprobleemide mõistmiseks puuduvad riigikontrolli hinnangul eeldused, kuna ministeeriumil pole selleks ei ressurssi ametnike näol ega vajalikku kompetentsust.