Klaas: toetused on vaid üks osa ettevõtluspoliitikast
Ettevõtluspoliitika ei ole pelgalt ainult ettevõtlustoetused, heitis riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas riigikontrollile ette vaid ühe fragmendi alusel üldistuste tegemist.
„Ettevõtluspoliitika osad on ju ka maksupoliitika, eelarvepoliitika, õiguskeskkond ja haridus sealhulgas, kindel rahasüsteem, eurole üleminek,“ loetles Klaas. „Kõik need kokku moodustavad ettevõtluskeskkonna. Me ei saa võtta ühte fragmenti ja teha üldistust kogumi kohta. Seda ma täna ka riigikontrollile ette heitsin.“
Riigikogu majanduskomisjon pidas täna erakorralise istungi, kus arutati Riigikontrolli auditit.
Teatavasti andis riigikontroll oma 26. augustil avalikustatud auditis, mis käsitles ettevõtlustoetuste mõju Eesti majandusele, karmi hinnangu: konkurentsivõime kasvule suunatud toetused pole tegelikult meie ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks muutnud.
Audit leidis, et riigi ettevõtlustoetuste süsteem on kasu toonud üksikutele, eraldiseisvatele ettevõtetele. Auditi aluseks oli ligi paari tuhandet ettevõtjat hõlmanud uuring.
Klaas ütles pärast istungit Äripäevale antud intervjuus, et kuna riigikontrolli poolt on tehtud väga tõsine analüütiline töö, on tarvis selle pealt edasi minna. „Et ettevõtlustoetusi makstakse, see on reaalsus, aga küsimus on selles, et millises mahus ja millistel eesmärkidel seda tehakse,“ rääkis Klaas. „Sest iga kroon, mis maksumaksja raha kokku korjatakse – olgu see siis Euroopa Liidu või Eesti maksumaksja raha – jaotamine peab olema väga selgelt põhjendatud.“
Klaasi kinnitusel oli täna alles esimene selleteemaline arutelu, milles osalesid riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ja auditijuht Urmet Lee, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna juhataja Tea Danilov ning EASi juhatuse esimees Ülari Alamets. „Me jätkame arutelusid koos majandus- ja kommunikatsiooniministriga, KredExiga, EASiga, Kaubandus-Tööstuskojaga, teadlastega,“ lisas Klaas.
Klaas ütles, et ta on näiteks kardinaalselt vastu riigikontrolli ettepanekule, et toetusi ei tasuks mitte pihustada, vaid mõttekas on välja valida mõned tugevad majandusharud ja nendesse panustada raha.
„Majanduskriis näitas, et just mitmekesise majandusstruktuuriga riigid tulevad kriisiga paremini toime, mitte need, kes on keskendunud mõnele üksikule valdkonnale,“ põhjendas Klaas.“ Näiteks Soome ja Iirimaa on täna ikkagi seetõttu üsna raskes seisus, et nad on panustanud teatud valdkondadesse. Rõhutan, et ka Soome arengufondi nõukogu esimees hoiatas kevadel arengufondi arengufoorumil meid, et ärge mitte mingil tehke seda otsust, et keskendute mõnele võtmevaldkonnale ja hakkate neid eelisarendama ning muud valdkonnad unustate ära.“
Riigikontrolli auditi suhtes on olnud üsna kriitiline ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Minister ütles toona Äripäevale, et tema hinnangul pole küsitav mitte riigikontrolli tehtud töö ja meetodid, vaid selle põhjal välja öeldud järeldused. "Töö põllul tehakse päris hästi ära, uuritakse ja küsitakse inimestelt. Päris metoodiliselt ja korrektselt, kui ma vaatan seda auditit. Aga nende faktide põhjal tehtavad järeldused on juba hoopis kosmos. Ma ei oska sellest üldisest kriitikast midagi arvata," rääkis Parts.