Indrek Kald • 30. august 2010 kell 14:03

Tallinn koostas järgmise aasta eelarve juba eurodes

Tallinna linnavalitsus sai valmis ja saatis täna volikokku 2011. aasta eelarve, mis esmakordselt Eestis on esitatud eurodes.

Linnapea Edgar Savisaar tunnistas, et linnavalitsus on eelarve projektiga rahul. "Eelarve ei ole miinusmärgiga. Vastupidi, oleme suutnud saavutada kasvunumbrid nii eelarve üldmahu kui ka investeeringute mahu suhtes, samuti on positiivne ka linna rahakäibe prognoos," märkis ta.

Tallinna 2011. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks on kavandatud 463 039 959 eurot (7,245 miljardit krooni).

Eelnõus on linnaeelarve tulusid kavandatud kokku mahus 431 438 780 eurot (6,75 miljardit krooni). Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega kasvavad tulud 2,4 protsenti ehk 10 182 468 euro (159 miljoni krooni) võrra.

Tuludest moodustavad maksutulud 59,8%, sh riiklikud maksud 54,4% ja kohalikud maksud 5,4%. Suuremad tululiigid on üksikisiku tulumaks 214 148 761 eurot (335 miljardit krooni) ja maamaks 20 515 639 eurot (321 miljonit krooni).

Linna tegevuskulude mahuks on kavandatud 388 352 872 eurot (6,1 miljardit krooni).

Linnavalitsuse teatel ei vähene järgmise aasta hariduskulud. Nii on järgmise aasta eelarve eelnõus ette nähtud kulutada lastehoiule ja alusharidusele 46 100 750 eurot (721 miljonit krooni, käesoleval aastal on nimetatud otstarbeks eelarves ette nähtud 7199 miljonit). Põhi- ja üldkeskhariduse andmiseks on järgmise aasta eelarve eelnõus kavandatud sama summa, kui linna 2010. aasta eelarves ehk 29 090 218 eurot (455 miljonit krooni).

Investeerimisprojektideks on järgmise aasta eelarve eelnõus ette nähtud vahendeid kokku 47 329 769 eurot (740 miljonit krooni). Võttes lisaks arvesse ka avaliku ja erasektori koostööprojekte on investeerimistegevuse eelarve kokku 84 331 353 eurot (1,3 miljardit krooni) mis 2010. aastaga võrreldes kasvab 18 577 706 euro (291 miljonit krooni) võrra ehk 28,3%.

2011. aastal on suurimaks investeerimisobjektiks on Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine summas 26 009 165 eurot (407 miljonit krooni), sellest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendite arvelt 19 132 975 eurot (299 miljonit krooni).

Teede ja tänavate ning heakorra valdkonnas on 2011. aastal kavas lõpetada välisrahastuse toel Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine ja rekonstrueerida Kadrioru pargi Kirdetiik. Teised välisrahastusega projektid viiakse ellu hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas. Lõpetatakse Tallinna Heleni Kooli õpilaskodu juurdeehitus ja Tallinna Huvikeskuse Kullo renoveerimine ning alustatakse Õismäe Kooli renoveerimist.

Mitmed objektid on seotud Kultuuripealinna projektiga. Jätkub Tallinna avamine merele Kultuurikatla ja Linnahalli piirkonnas, rajatakse linnatänav Katlas. 2011. aastaks alustatakse ka Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuse ehitamisega, milleks kulub järgnevatel aastatel kokku ligi 4,3 miljonit eurot (67 miljonit krooni). 2011. aastal jätkub lastekodu lastele peremajade ja varjupaiga ehitamine ning sotsiaalmajutusüksuste ehitamine.

Linn garanteerib ka abipaketi Tallinn Aitab jätkumise. Täiendavat abipaketti aastaiks 2011–12 töötatakse praegu välja ja see esitatakse volikogule menetlemiseks sügisel. Samuti jätkub pensionilisa väljamaksmine eakatele tallinlastele.

2011. aastal linn oma võlakohustusi suurendada ei kavatse, linna arvestuslikuks laenukoormuseks kujuneb 2011. aasta lõpuks 58% (seadusega lubatud piirmääraks on 60%).

Kui tavapäraselt on Tallinna linn võtnud oma järgmise aasta eelarve vastu detsembri  lõpus, siis käesoleval aastal otsustas linnavalitsus kiirendada eelarve eelnõu ettevalmistamise ja esitamise käiku.

Linnavalitsus soovib aasta lõpukuudel keskenduda eurole ülemineku sujuvale korraldusele. Eurole sujuva, tõrgeteta ülemineku tagamine nõuab linnaorganisatsioonilt hulgaliselt täiendavaid ressursse nii rahas kui inimtööjõus, muudatusi tuleb teha nii finantshalduses, infotehnoloogilistes lahendustes, kui ka linna õigusaktides.

Kuigi tänaseks on enamus küsimusi suudetud juba lahendada ning ettevalmistused on kulgenud ajagraafiku kohaselt ning edukalt, võib teiste linnade kogemustele tuginedes väita, et kõige kriitilisemaks kujunevad just kaks viimast kuud enne eurole üleminekut, teatas linnavalitsus.

Teine oluline põhjus, miks linnavalitsus otsustas kiirendada linna 2011. aasta eelarve eelnõu ettevalmistamist on soov eelarve vastu võtmisega veelkord kinnitada Tallinna linna valmidust piisaval määral panustada Euroopa kultuuripealinna ürituste läbiviimisesse.

Eelarve eelnõus on selle kinnituseks ette nähtud toetus SA-le Tallinn 2011 summas 3 451 229 eurot (54 miljonit krooni).

Hetkel kuum