Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued reeglid euro päästmiseks
Keset turgudel süvenevaid kartusi, et euroala järgmine hädaabi vajaja Kreeka järel on Iirimaa, esitab Euroopa Komisjon täna oma ettepanekud rahaliidu ühiselureeglite rangemaks jõustamiseks.
Rahandusvolinik Olli Rehn paneb lauale paketi eelnõusid, mis peaksid täitma kriisiga ilmsiks tulnud lüngad euroala koostöös. Just nende lünkade tõttu sai vajalikuks kriisiabi Kreekale ning 750 miljardi euro suurune abipakett euro toetuseks.
Senisest enam panevad uued reeglid rõhku reegleid eiravate riikide karistamisele. Poliitilise suva vähendamiseks on sanktsioonid poolautomaatsed ning puudutavad eelarve- ja võlanormide kõrval ka minnalaskmist riigi konkurentsivõimes.
Ettepanekud jälgivad enam Saksamaa seisukohti, mille kanda on jäänud euroalal võlgadega hätta sattunud riikide abistamise põhiraskus. Rahandusminister Wolfgang Schäuble sõnul vajab euroala reeglistik "teravamaid hambaid".
Prantsusmaa on jõudnud ettepanekute üle juba protesti tõsta. "Muuta reeglid täielikult automaatseks, anda kogu võim ekspertide kätte – ei!" ütles Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde esmaspäeval pärast ettepanekuid arutanud töögrupi koosolekut. "Meile on väga tähtis, et ka poliitikutele jääks õigus kaasa rääkida," vahendas teda agentuur Reuters.
Paraku just sel põhjusel pole euroalal veel kunagi sanktsioone rakendatud. Komisjoni ettepanek on jõustada sanktsioonid automaatselt, kui liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei hääleta selle vastu. Seni oli vastupidi. Prantsusmaa annaks igale riigile ühe hääle, mis vähendaks Saksamaa mõjujõudu.
Agentuuri Bloomberg andmeil ähvardavad euroala riike edaspidi sanktsioonid ka sellistel puhkudel, kui kinnisvara hinnad või palgad liiga kiiresti tõusevad ja riskivad majanduse tasakaalust välja viia. Taoliste sanktsioonidega oleksid kriisi eelõhtul riskinud näiteks Hispaania ja Iirimaa. Kui riik soovitusi kuulda ei võta, võib trahvi suurus küündida 0,1 protsendile SKPst, ütles eile Brüsselis üks komisjoni ametnik.
Karistada saaks ka liiga kõrge jooksevkonto defitsiidi eest. Seevastu riike nagu Saksamaa, mille kaubanduskonto on suures ülejäägis, "liigse" konkurentsivõime pärast karistama ei hakata.
Uus on seegi, et eelarvedefitsiidi kõrval pööratakse enam tähelepanu riikide võlakoormale, mis ei või ületada 60% SKPst. Kui see piisavalt kiiresti ei alane ja komisjoni soovitusi ei järgita, ähvardab rikkujat trahv 0,2% ulatuses SKPst. Sarnase trahviga riskib riik ka eelarvedefitsiidi ülempiiri ületades ja nõuandeid eirates.
Kuuest eelnõust koosneva paketi peavad heaks kiitma Euroopa Liidu valitsused ja Euroopa Parlament. Olli Rehn loodab seaduste jõustumist tuleva aasta keskpaigast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.