1. oktoober 2010 kell 4:54

IT-ärimees Pillesaar: Eesti on mahajäänud majandusega riik

IT-ärimehe Jaan Pillesaare hinnangul reedab üks ainus pilk Tallinna linna siluetile, et Eesti on mahajäänud majandusega riik – kusagil ei paista suuri büroohooneid.

Peasüüdlaseks Eesti mahajäämuses peab Pillesaar Eesti maksusüsteemi, eelkõige tööjõu kõrget maksustamist ettevõtja taskust. „Tallinna siluett reedab, et oleme mahajäänud riik. Kui Soomes on ühe elaniku kohta 6 ruutmeetrit büroopinda, siis meil Eestis on seda kuus korda vähem ehk 1 ruutmeeter,“ rääkis Pillesaar eilsel Äriplaani konverentsil. Ta jätkas, et Eesti vajab revolutsioonilisi maksuotsuseid, et SKP tõusma hakkaks. „Piisaks sellest, kui ühtlustataks rohkem erinevate sisendite maksustamist. Erisusi tuleks teha seal, kus seda nõuab konkureerivate riikide eeskuju,“ rääkis Pillesaar.

Ärimehele teeb muret just tööjõu kõrge maksustamine ettevõtte tasandil neis valdkondades, kus tööjõukulud moodustavad lõviosa ettevõtte kuludest. „Reaalsus on see, et jääme Aasia ja Euroopa vahele lõksu ja meie kasv ei saa olema väga hea,“ tõdes Pillesaar. IT-ärimees oli pettunud, et Eestis tehakse suurem osa maksu- ja muid poliitilisi otsuseid lähtuvalt sellest, kas üks või teine otsus toob 1000 valijate häält juurde või mitte.

Pillesaar jõudis enda ettekandes kurva järelduseni, et Eesti maksusüsteem on väike- ja teenusettevõtlust hävitav. „Ettevõtlustulu märkis viimase rahvaloenduse ajal oma põhisissetulekuks vaid 2 protsenti elanikkonnast,“ märkis Pillesaar. Ta lisas, et ettevõtjal ei ole mõistlik Eestis innovaatilisi ja ekspordiks minevaid teenuseid arendada.

DnB Nord Panga esindaja küsis seepeale saalist, miks Pillesaar süüdistab riiki, kui nemad oma pangas on sunnitud kõik IT-teenused lähiriikidest sisse ostma, sest kohalikud ettevõtjad ei oska ega taha oma teenust pakkuda. Seepeale teatas Pillesaar sootuks, et tõepoolest müüaksegi IT-teenuseid Eestist välja ja seda täiesti teadlikult. „Eestis pole häid müüjaid ja turundajaid,“ teatas ta.

Selline avaldus päädis omakorda küsimusega, mida kohalikud müügi- ja turundusinimesed siis ometigi ette peaks võtma? Selle peale teatas Pillesaar, et vaja on paremal tasemel haridust. „Kui meie auditooriumites pole maailmakodanike õhku, siis ei kasva sealt ka maailmakodanikke,“ teatas ta. Saalist esitatud küsimusele, mis oleks lahendus, vastas Pillesaar, et kuna eestlaste välismaale õppima saatmisest ei tohi kõva häälega rääkida, tuleks Eestisse tuua välismaa õppejõude. Oluline on tema sõnul leida õppejõude, kes oskavad Eestit näha väljast poolt.

Tulevikku vaadates ei muutunud Pillesaar sugugi optimistlikumaks. „Targa kapitali investeeringud Eestisse jäävad ka järgmisel aastal marginaalseks, eksporditöökohti luuakse eelistatult mujal,“ sõnas ta. Eestis on Pillesaare sõnul jätkuvalt hea kapitali omada, kuna reinvesteeritud kasum on maksuvaba, kuid innovaatilist tööd on siin halb teha.

Eestis on Pillesaare sõnul mentaliteet, et tõsine äri on miski, mis puudutab suurt hulka masinaid ja betooni ehk midagi käegakatsutavat. Samas on Aasia nn tööstusajastust üldse üle hüppamas ja kuigi praegu peetakse Aasiat odava tööjõu kantsiks, siis tulevikus võivad just nemad innovaatilisi valdkondi juhtida, kuna nad teavad, kuidas asjad käivad. „Euroopa peaks Aasiaga kaasa minema,“ on Pillesaar veendunud.

Eesti IT-äri positsiooni maailmas võtab Pillesaar kokku ilmeka näitega, et kui eestlane läheb Frankfurti mingit oma toodet tutvustama, vaadatakse teda seal selliselt, nagu meie vaataksime mõnd Uuralitest saabuvat ärimeest, kes üritab meile mingit enda sõnul väärt masinat maha müüa. „Meil on lihtsam müüa itta, mitte läände!" teatas Pillesaar uute toodete turundamise kohta ja lisas, et idas vaadatakse meid lihtsalt parema pilguga.

Autor: Piret Reiljan, Kadrin Karner

Hetkel kuum