• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nadi kokkuhoid

    Kuigi rahandusminister Jürgen Ligi on avaliku sektori kokkuhoiust ja efektiivsuse suurendamise vajalikkusest hääle kähedaks rääkinud, ei paista seda Ligi enda ministeeriumi koostatud analüüsi ühestki servast.

    Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et mullu  ehk kriisiajal langes riigisektoris keskmine arvestatud palk võrreldes 2008. aastaga 5,7%.Kõige rohkem langes palk riigi ametiasutustes. Seal küündis palgakulude langus 14%-ni. Samas vähenes 58 avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste palgakulud keskmiselt kõigest kaks protsenti.
    Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb riigiteenistujate palkade kohta hinnangut andes arvestada, et ministeeriumi puhul on tegu enamasti kõrgharidusega ja konkursiga valitutega Tallinnas, mitte keskmise palgasaajaga. “Ministeeriumites ei ole kokkuhoid mannetu, ehkki rahandusministeerium ei ole rahul,” ütles Ligi.
    Rahandusministeeriumi andmetest selgub, et ministeeriumitöötajatest veelgi paremini on kriisiaastatel läinud erinevate sihtasutuste töötajatel. Nimelt ei küüni ühegi ministeeriumi keskmine palk sama kõrgeks kui näiteks Eesti Koostöö Kogus makstav tasu.
    Tõelised tipud
    Enam kui 33 800kroonine keskmine palk nelja töötajaga, endise suhtekorraldaja Peep Mühlsi juhitavas sihtasutuses on isegi kõrgem kui Eesti IT-valdkonna 31 000kroonine igakuine sisstulek.
    Peep Mühls ütles, et nende selle aasta I kvartali keskmine palk oli 27 300 krooni, millest 30% moodustas välisfinantseerimine. Tol hetkel töötas sihtasutuses viis inimest.
    “Tõenäoliselt arvutab rahandusministeerium meie nii kõrge keskmise palga välja tervikuna palgafondi suurust arvesse võttes. Võtab numbri ja jagab selle töötajate arvuga läbi, arvestama, et meie palgafondis on ka mõningad eksperttasud ja koondamisega kaasnevad lahkumiskompensatsioonid, mis lihtsustatult arvestades kergitavadki keskmise palga nii kõrgeks,” selgitas Mühls.
    Sihtasutused kärpisid vähe
    Riigieelarve seletuskirjas seisab, et “üldjuhul on keskmised palgad sihtasutustes kõrgemad kui hallatavates asutustes, samuti ületavad sihtasutuste palgatasemed sama valitsemisala ministeeriumi ametite/ inspektsioonide palgatasemeid”.
    Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri kt Marek Helm nentis, et ajal, kui 2008–2010 toimusid riigiasutustes ulatuslikud palgakärped, siis ei puudutanud need samaväärses ulatuses sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. “Mitmed valitsemisalad küll kärpisid tegevuskulusid võrdselt kõigilt asutustelt olenemata nende juriidilisest staatusest. Kulude kokkuhoiu ühe võimalusena võidi teostada kärpeid tegevuskulude arvelt,” lisas Helm.
    Ka koondamiste osas jäi avalik sektor erasektorile alla. Mullu vähenes töötajate keskmine arv võrreldes 2008. aastaga kohalikes omavalitsustes 0,8% ja riigisektoris 3,9%.
    Autor: Kadri Paas, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).