• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2 mld ahju ja tuulde

    Juhan Partsi soovi järel kärpida taastuvenergiatoetusi läks lahti tõeline lobistide tulevärk. Sarnaselt Andrus Ansipiga, kes soovitab Partsu idee enne valimisi maha matta, ei taha ka Väo koostootmisjaama juht Andres Taukar toetuste kärpimisest midagi kuulda.

    Väo elektrijaam kerkis Tallinna lähistele pärast seda, kui miljardär Urmas Sõõrumaa oli riigikogus 2007. aastal läbi surunud elektrituruseaduse, kuhu taastuvenergiatootjate meeleheaks olid sisse kirjutatud rentaablid ja sobivad investeerimistingimused ja dotatsioonid.
     "Taastuvenergia tasu, mida tarbijad näevad oma elektriarvetel, kasvab lähiaastatel kogusummas oluliselt üle 2 miljardi krooni. Sealjuures hinnanguliselt 1,5 miljardiga sellest toetatakse otseselt või kaudselt põlevkivienergeetikat, sealhulgas uute plokkide rajamist 1,2 miljardiga, ja umbes 100 miljoniga tõhusat koostootmist. Taastuvenergeetika osakaal toetustes on tagasihoidlik," ütles Taukar Delfile.
    "Taastuvenergia tasu tulebki vähendada, aga mitte tariifide muutmise kaudu, vaid toetusi õigesti suunates. Monopoolse põlevkivienergeetika finantseerimine taastuvenergeetika tasudest on põhjendamatu ja tarbija suhtes ebaõiglane," lisas ärimees, kelle koostootmisjaam saab dotatsioonist samuti osa.
    Väo koostoomisjaama omanikfirma Digismart OÜ kuulus veel paari aasta eest 75 protsendi ulatuses Urmas Sõõrumaale kuuluvale BEN Energy OÜ-le ja 25 protsenti Dalkia grupi ettevõttele Tallinna Küte AS. Praeguseks on Sõõrumaa Väo jaama 500 miljoni krooniga Dalkiale maha müünud.
    Väo jaam valmis 2008. aasta lõpus. Sõõrumaa müüs selle maha 2009. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.