Tromp: ametniku palk 100 000 kr ei häiri

"Samas on see maksumaksja raha, kes tahab näha efektiivset kulutamist.  Ühiskondlik kokkulepe riigipalga osas peaks seisnema selles, kui palju on maksumaksja valmis oma riigi ülalpidamiseks kulutama ja arutelu võikski käia ainult selle ümber," mõtiskles Tomp.

See peaks tema hinnangul algama parteide programmides määratletud eesmärkidest ja millised rahvalt mandaadi saamisel ka ellu viiakse.

"Palju saab palka üks või teine riigiametnik,  on maksumaksjale suhteliselt ebaoluline. Mind ei häiriks, kui üks võtmeametnik saab 100 000 krooni kuus ja teine samal karjääripulgal, aga vähem võimekas ja väiksema vastutusega ametnik 30 000 krooni kuus. Leian, et mida vabam üksikisiku suhtes on riigi palgakujundus, seda parem lõpptulemus saavutatakse," rääkis Tromp.

Samas peab aga olema rangelt reglementeeritud üldsumma, mida riigiasutus tohib kulutada töötasu maksmiseks temale pandud funktsioonide täitmisel ehk piirmäär, mida maksumaksja on valmis välja käima selle valdkonna töö eest.

"Kindlasti on selline lähenemine keerukam ja nõuab süvaanalüüsi, aga õiglasem ja efektiivsem. Vastus küsimusele, kas saab kulusid kokku hoida, on kindlasti "jah". Samas peab kaaluma, kas see kokkuhoid ennast ka lõpptulemuse seisukohalt ära tasub. Ja mitte ainult täna, vaid pikemas perspektiivis, sest riigiametnik peab olema eelkõige hea haridusega ja hea organiseerimisvõimega," lisas ehitusärimees.