• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 05.10.10, 10:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tromp: ametniku palk 100 000 kr ei häiri

AS Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp leiab, et riigiteenistuja palk ei saa olla madal ja otsevõrdlus eraettevõtjaga ei sobi, kuna tööjõu turg on erinev.
"Samas on see maksumaksja raha, kes tahab näha efektiivset kulutamist.  Ühiskondlik kokkulepe riigipalga osas peaks seisnema selles, kui palju on maksumaksja valmis oma riigi ülalpidamiseks kulutama ja arutelu võikski käia ainult selle ümber," mõtiskles Tomp.
See peaks tema hinnangul algama parteide programmides määratletud eesmärkidest ja millised rahvalt mandaadi saamisel ka ellu viiakse.
"Palju saab palka üks või teine riigiametnik,  on maksumaksjale suhteliselt ebaoluline. Mind ei häiriks, kui üks võtmeametnik saab 100 000 krooni kuus ja teine samal karjääripulgal, aga vähem võimekas ja väiksema vastutusega ametnik 30 000 krooni kuus. Leian, et mida vabam üksikisiku suhtes on riigi palgakujundus, seda parem lõpptulemus saavutatakse," rääkis Tromp.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas peab aga olema rangelt reglementeeritud üldsumma, mida riigiasutus tohib kulutada töötasu maksmiseks temale pandud funktsioonide täitmisel ehk piirmäär, mida maksumaksja on valmis välja käima selle valdkonna töö eest.
"Kindlasti on selline lähenemine keerukam ja nõuab süvaanalüüsi, aga õiglasem ja efektiivsem. Vastus küsimusele, kas saab kulusid kokku hoida, on kindlasti "jah". Samas peab kaaluma, kas see kokkuhoid ennast ka lõpptulemuse seisukohalt ära tasub. Ja mitte ainult täna, vaid pikemas perspektiivis, sest riigiametnik peab olema eelkõige hea haridusega ja hea organiseerimisvõimega," lisas ehitusärimees.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele