Tema sõnul tuleks aidata enim kannatanud tööstusharusid, näiteks ehitussektorit ja tekstiilitööstust. Aktiivsust peab tema sõnul üles näitama valitsus, aga ka alaliidud ja ametiühingud.

Oviiri arvates on hämmastav, et kuigi Eestis räägitakse aktiivsete tööturumeetmete alarahastatusest, jäetakse kasutamata võimalus saada selleks täiendavat raha Euroopa Globaliseerumise Fondist (EGF). "Iga kroon Eesti tööturu turgutamiseks on oluline, sest töötuse kõrgete näitajate taga on eesti inimesed oma igapäevaste muredega," märkis Oviir. "Seda enam, et ekspertide arvates jääb töötus meil veel pikaks ajaks kõrgeks," lisas ta.

Enim on fondist toetust saanud Hispaania (11 korda), Holland (9), Itaalia, Leedu, Taani (5), Saksamaa (4), Portugal, Poola, Austria, Iirimaa (3) ning Belgia ja Prantsusmaa (2). Toetust on saanud ka Soome, Malta, Tšehhi, Sloveenia ja Bulgaaria. Igal aastal eraldab Euroopa Globaliseerumise Fond kuni 500 miljonit eurot koondatud töötajate toetamiseks.

EGF toetab tööotsinguid, kutsenõustamist, koolitusi ja ümberõpet, sh info- ja sidetehnoloogia-alaste oskuste omandamist, töövahendust ja ettevõtluse edendamist, füüsilisest isikust ettevõtjaid, aga ka erimeetmeid piiratud ajavahemiku vältel. Näiteks eraldatakse raha tööotsingu toetuseks, liikuvustoetuseks või toetuseks elukestva õppega seotutele.

Fondist ei rahastata sotsiaalkaitse passiivseid meetmeid, st ei maksta vanaduspensione või töötushüvitist – nende rahastamine on liikmesriikide kohustus. Samuti ei eraldata fondist raha ettevõtete kaasajastamise või struktuurimuutustega seotud kulude katteks.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadiku sõnul on EGFi erinevus Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) selles, et kui ESFi abil toetatakse strateegilise ja pikaajalise perspektiiviga muutusi (nt elukestev õpe), siis EGFi raames antakse ühekordset, ajaliselt piiratud individuaalset abi koondatud töötajatele.

Taotlust on võimalik esitada siis, kui ühes tööstusharus on maailma majanduskriisi tulemusena koondatud vähemalt 500 töötajat. Algselt oli EGFi põhimääruses kriteeriumiks tuhat koondatud töötajat, kuid väikeriikide saadikute algatusel kehtestati poole väiksem kriteerium ja seda mitte konkreetse ettevõtte vaid sektori üleselt.

Euroopa Parlamendi täiskogul Brüsselis kinnitati eelmisel nädalal Euroopa Globaliseerumise Fondist järjekordsete toetuste saajad, sedakorda Taani, Portugal, Hispaania (Kataloonia) ja Holland.

Töötuse määr on Eestis kaks korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Oma kõrge tööpuuduse tasemega on Eesti Euroopa Liidu punase laterna osas koos Läti ja Hispaaniaga.