Algul krabavad peatöövõtjad projekte ilma valikuta, pärast terroriseerivad alltöövõtjaid odavamat tööd tegema ja lõpuks lasevad kogu hanke õhku, öeldes, et vabandage, turuolukord muutus ja ehitusmaterjalid kallinesid, vahendas rus.db.lv ajalehe Vesti Segodnja intervjuud Läti ehitajate assotsiatsiooni juhi Viktor Purinsiga.

Ehitusfirmad lasid hinna põhjendamatult alla, maksavad töötajaile ümbrikupalka, kauplevad tellijailt kärpeid ning ekspluateerivad talumatult väikeettevõtteid, mis parema valiku puudumisel võtavad vastu iga töö. Viimasel ajal on aga olukord muutunud ja ehitustöölised keelduvad 1,1-latise tunnipalgaga orjusest, rääkis ta.

Mässu on tõstnud ka alltöövõtjad: töömaht olevat liiga suur ja raha jätkub vaid selleks, et materjal objektile vedada. Lisaks on riigikontroll üles ärganud.

"Varem lahendati küsimus dumpingujuhtumitega lihtsalt," selgitas Purins. Hanke rahaga tehti valmis peamised tööd, kuid detailid, mille maksumus ulatub 30-40%ni objekti hinnast, vormistati lisatöödena ja ja juba teistsuguse hinnakirjaga. Seega sai ehitusfirma täiendava teenimisallika. Nüüd see skeem enam ei toimi ja ehitused kukuvad järjest läbi.

Üks sellistest juhtumitest oli hiljuti Merko tütarfirmaga Merks, mis võitis ülikooli kliinilise haigla RAKUS renoveerimise hanke ja nõudis 700 000 latti juurde, aga kui seda ei saanud, kuid ehitama ei hakanudki. Teine suurematest skandaalidest on seotud Daugavpilsi koolide renoveerimisega.