Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tark fondivahetaja näeb enne natuke vaeva

Tasuks vaadata, kas fond teenib aktsiatelt või võlakirjadelt, soovitas kapitaliturgude spetsialist Lauri Lind. "Mineviku tootlus ei pruugi näidata tuleviku tootlust," nentis Lind. "Seda võib vaadata, aga see ei pruugi garanteerida, et tootlus tulevikus samamoodi jätkub," rääkis ta.

Nendel, kel on rohkem tahtmist ja viitsimist, soovitas Lind vaadata, mis on pensionifondide suuremad investeeringud, ja mõelda, kas need sobivad fondivahetaja enda mõtete ja arusaamadega investeerimisest. Seda peaks olema raportites näha, enne vahetamisotsust oleks mõistlik selle peale natuke aega kulutada.

"Mineviku tootlus on üks asi, aga fondijuhid teadupärast ju vahetuvad ja tihti need fondijuhid, kes praegu fonde juhivad, ei juhi neid kindlasti 10 või 15 aasta pärast või isegi viie aasta pärast, ning see ei pruugi midagi eriti näidata," sõnas Lind.

Linnu sõnul on stabiilne indikaator seotud pigem riskitasemetega, kas on seal aktsiate või võlakirjade risk. "Selle peale tasub rohkem mõelda, kui vaadata, milline fond on viie aasta jooksul parem olnud. Pigem peaks inimene rohkem seda vaatama, kas ta usub, et järgmise viie aasta jooksul on aktsiad või võlakirjad see koht, kus peamiselt teenitakse. Selle peale tuleb mõelda," rõhutas Lind.

Ka TI EfTEN Varahalduse juhi Kristjan Lepiku arvates on oluline jälgida, kuhu fond investeerib ning milline on üldine investeerimisfilosoofia, samuti, millistesse regioonidesse ja varaklassidesse investeeritakse.

"Kuid eks seda mul on kergem vaadata, kuid inimesel, kelle jaoks investeeringud ei ole põhitöö, on seda oluliselt keerulisem hinnata," nentis ta.

Neile, kellele see tundub liiga keeruline, pakub Lepik välja võimaluse tootlusi võrrelda. "Kuid eks see ole siiski mõnevõrra pealiskaudne, sest fondide investeeringud on ju pidevalt muutunud ja ajalooliselt paremini käitunud fond ei pruugi seda teha tulevikus," märkis ta. Ühe olulise küsimusena soovitab Lepik praegu investoril pensionifondi puhul fondihaldurilt küsida, millised on fondi investeeringud riigivõlakirjades ning milline on lähiaastate lähenemine nende suhtes.

"Minu hinnangul on praeguste tasemete juures lähiaastatel suur intresside tõusu risk ja see tooks võlakirjade hindu allapoole. Praegust olukorda võlakirjaturul võiks isegi mulliks nimetada," märkis Lepik.

OÜ Rahajuht asutanud börsianalüütik Tõnis Oja soovitab kindlasti järele uurida, kes on fondi juht ja millised on tema viimase aja saavutused.

"Kes tuleb 2040. aastal jalgpalli maailmameistriks?" küsis Oja. "Pensionifondide kaudu investeerimise ajahorisont on väga kaugel ning ennustamine, milline neist lõppkokkuvõttes kõige paremini meie sääste kasvatab, võrdub piltlikult ennustamisega, kes tuleb jalgpalli maailmameistrivõistluste võitjaks aastal 2030 või 2050," võrdles ta.

Oja lisas, et ehkki kõik finantsspetsialistid räägivad nagu ühest suust, et valimisel ei tohi piirduda üksnes fondi tootlusega, pole neil tootluse kõrvale ka midagi konkreetset välja pakkuda. "Tootlus on nagu demokraatia, tal on väga palju puudusi, aga midagi paremat pole keegi suutnud välja pakkuda. Hooldustasud on fondidel suhteliselt sarnased ning võrreldes fondijuhi edukusega siiski teisejärgulised."

"Minu arvates on fondide, ka pensionifondide edukuse peamine tegur fondijuht - tema erudeeritus, nägemus finantsturgudel toimuvast ning ilmselt ka intuitsioon," nentis Oja.

Seepärast soovitab ta kindlasti järele uurida, kes on fondi juht ja millised on tema saavutused ehk viimasel aja tootlused. "Kohe kindlasti ei peaks vaatama fondide viimase aasta tootlusi, seda tuleks teha pikema perioodi vältel, ning vaadata tuleks ka, kuidas on fondil läinud erinevatel perioodidel," rääkis Oja.