Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Abikäsi miljardite liigutajatele

    Mullu märtsis, kui majandusminister Juhan Parts ja kantsler Marika Priske allkirjastasid määruse, mis laiendas eksporditoetust saavate ettevõtete ringi ning erandina lubas eksporditoetusi ka fondivalitsejatele, pääses justkui vesi paisu tagant valla.
    Esimene pääsuke, kes eksporditoetust küsis, oli endiste Hansapanga fondijuhtide Alvar Roosimaa, Mihkel Õimi ja Paavo Põllu asutatud varahaldusettevõte Limestone Investment Management. 2009. aasta juulis eraldas EAS ettevõttele eksporditurunduse toetust üle 1,6 miljoni krooni.
    "Saime esimesena teada, et selline muudatus sisse viidi," ütles Põld.
    Sel aastal lisandus EASi toetuste saajate hulka veel kaks Eesti kapitalil põhinevat varahaldusfirmat. Aprillis sai Redgate Asset Management Euroopa turgudel Vene aktsiafondi ja Vene võlakirjafondi lansseerimiseks toetust 2,28 miljonit krooni. Et eksporditurunduse toetuse minimaalne summa on 60 000 krooni ja maksimaalne toetus on 2,5 miljonit krooni, on tegemist märkimisväärse summaga. Oktoobris sai Avaron Asset Management sama toetust ligi 1,5 miljonit krooni.
    EAS jääb napisõnaliseks, andes selgitusi, milleks täpselt varahaldusfirmadele toetusi jagati. "Investeerimisfondide ekspordiartikliks on finantsteenused. Täpsemaks me minna ei saa, sest toetust saanud investeerimisfondide ekspordiplaanid on äriplaanide osa ega kuulu seega avaldamisele," öeldi pressiosakonnast.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väliskoostööprojektide talituse juhataja ja EASi eksporditoetuste komisjoni kuuluv Anneli Laansoo selgitas, et 2009. aasta alguses tehti mitmeid muutusi, eesmärgiga võimaldada ettevõtetel panustada enam ettevõtte arengusse ning ekspordi suurendamisse.
    "Eksporditavate finantsteenuste tegevusvaldkonnale sai toetuse saamise võimalust laiendatud, kuna tegu on kõrge lisandväärtusega valdkonnnaga, mis saaks keerulises majandusolukorras olla üheks majanduskasvule suunavaks tegevuseks," põhjendas Laansoo. Ta ütles, et toetatakse enamasti turundustegevusi, mis aitavad kaasa Eesti finantsteenuseid eksportivate ettevõtete võimekuse kasvule.
    "Praegu vaatame 2009. aasta algul sisse viidud muudatusi üle ning on võimalik, et osades meetmetes tegevusvaldkonnad kitsenevad. Finantsteenuste kontekstis vajab hindamist küsimus, kas Eesti finantsteenuste ekspordi soodustamiseks on olemas ka teisi meetmeid, mis otsetoetusest paremini soovitud ekspordikasvu saavutada aitaksid," lisas Laansoo.
    Varahaldusfirma Avaron juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm selgitas, et Avaron haldab 1,4 miljardi krooni ulatuses eraisikute ja professionaalsete investorite varasid ning ettevõtte eesmärk on toetuse abil nelja aasta jooksul oluliselt kasvatada oma ärimahte välisturgudel.
    "Eriti suurt potentsiaali näeme Avaroni toodetele Euroopas ning teistel suurtel välisturgudel, kus eraisikute elatustase on kõrge ja pensionifondide mahud suured. Kokku plaanime nendele tegevustele kulutada järgmise kahe aasta jooksul 6,25 miljonit krooni, millest 1,48 miljoni krooni ulatuses on meil võimalik taotleda EASilt toetust," ütles ta.
    Tema sõnul on finantsteenuste äri Eesti jaoks väga hea ekspordiartikkel. "Meie investeerimisspetsialistid asuvad peamiselt Eestis, loovad väärtust siin, maksavad makse ja kulutavad Eestis, kuid tooteid on meil võimalik müüa globaalselt. Avaroni-laadsed ekspordile suunatud ettevõtted omavad positiivset mõju ka Eesti jooksevkontole, sest suur osa tegevuskuludest on Eesti-põhised," ütles ta.
    Kivinurm-Priisalm lisas, et EAS peaks just toetama ettevõtteid, mis on kasumlikud ja millel on potentsiaal ärimahtusid oluliselt kasvatada ning selle kaudu riigile maksude näol lisatulusid teenida. "Kasumlikel ettevõtetel on üldjuhul juba testitud ärimudel, juhtkonnal piisavad kogemused ja ettevõttel olemas kriitilised edutegurid, et olemasolevat juba toimivat äriplaani rakendada ka teistel turgudel. Investeerides raha vaid ettevõtetesse, mille äriplaanid ei ole end tõestanud, ei pruugi riigi jaoks olla tootlik tegevus," ütles ta.
    KredExi ettevõtlus- ja eksporditoetuste divisjoni juht Lehar Kütt teab, et investeerimisfondid said eksporditoetust, kuid konkreetsete varahaldusettevõtete toetuste andmise otsustamise juures teda polnud.
    "Teenuse eksporti peaks iseenesest toetama. Küll ei arva ma, et peaks toetama selliseid ettevõtted, kes teeksid need tegevused niikuinii ära," ütles Kütt. "Ma ei poolda valdkonnapõhist, vaid eelkõige ettevõtte enda võimekuse põhist välistamist. Konkreetsete ettevõtete finantsandmeid ei oska kommenteerida. Kui ettevõttel endal on kontol oluliselt rohkem vaba raha, siis pole selle ettevõtte toetamisel mõtet. Ta saab justkui preemiat," lausus Kütt.
    Küti hinnangul on riigi majanduse seisukohalt teenuste eksport oluline. "Küll peaks toetama selliseid ettevõtteid, kelle käitumises tooks toetus esile täiendavaid positiivseid muutusi," lisas Kütt.
    Kui oleme selle võimaluse määrusesse sisse pannud, siis on see vajalik. Need, kes juba ekspordivad, ei vaja ju eksporditoetust. Tegemist on Eesti varahaldusettevõtetega, kel on kaalutlused üritada turgu laiendada. Iga toetuse otsus ei tähenda, et riigil on kohustus kohe seda maksta. See sõltub ekspordiplaanist, äriideest. Kogu ettevõtlustoetussüsteem on juhtumipõhine ja EAS peab suutma langetada majanduslikult õiged otsused. Ministri ülesanne on luua raamistik.
    Loogika, et varahaldusettevõtted suplevad rahas ega peaks üldse toetusi küsima, on vale. Mingil hetkel tekkisid Eestisse kohalikule kapitalile kuuluvad varahaldusfirmad, mis alustasid täiesti nullist. Varahaldusettevõtete tegevus on täpselt sama, nagu igal teisel välisturgudel tegevust alustaval firmal. Oleme püüdnud fondide ja varade haldamise kompetentsi müüa Eestist väljaspool asuvatele institutsioonidele.
    Viimase aasta töö tulemusena oleme oma fondid registreerinud avalikuks pakkumiseks Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Praegu on meie fondidesse investeeritud rahast üle 75% tulnud väljastpoolt ja see osakaal suureneb.
    Mis puudutab samal ajal Reformierakonna toetamist, siis tegemist oli väga isiklikku laadi toetusavaldusega heale sõbrale, kes kandideeris viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ühel Eesti väikesaarel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.