Abikäsi miljardite liigutajatele

Mullu märtsis, kui majandusminister Juhan Parts ja kantsler Marika Priske allkirjastasid määruse, mis laiendas eksporditoetust saavate ettevõtete ringi ning erandina lubas eksporditoetusi ka fondivalitsejatele, pääses justkui vesi paisu tagant valla.

Esimene pääsuke, kes eksporditoetust küsis, oli endiste Hansapanga fondijuhtide Alvar Roosimaa, Mihkel Õimi ja Paavo Põllu asutatud varahaldusettevõte Limestone Investment Management. 2009. aasta juulis eraldas EAS ettevõttele eksporditurunduse toetust üle 1,6 miljoni krooni.

"Saime esimesena teada, et selline muudatus sisse viidi," ütles Põld.

Kivinurm-Priisalm lisas, et EAS peaks just toetama ettevõtteid, mis on kasumlikud ja millel on potentsiaal ärimahtusid oluliselt kasvatada ning selle kaudu riigile maksude näol lisatulusid teenida. "Kasumlikel ettevõtetel on üldjuhul juba testitud ärimudel, juhtkonnal piisavad kogemused ja ettevõttel olemas kriitilised edutegurid, et olemasolevat juba toimivat äriplaani rakendada ka teistel turgudel. Investeerides raha vaid ettevõtetesse, mille äriplaanid ei ole end tõestanud, ei pruugi riigi jaoks olla tootlik tegevus," ütles ta.

KredExi ettevõtlus- ja eksporditoetuste divisjoni juht Lehar Kütt teab, et investeerimisfondid said eksporditoetust, kuid konkreetsete varahaldusettevõtete toetuste andmise otsustamise juures teda polnud.

"Teenuse eksporti peaks iseenesest toetama. Küll ei arva ma, et peaks toetama selliseid ettevõtted, kes teeksid need tegevused niikuinii ära," ütles Kütt. "Ma ei poolda valdkonnapõhist, vaid eelkõige ettevõtte enda võimekuse põhist välistamist. Konkreetsete ettevõtete finantsandmeid ei oska kommenteerida. Kui ettevõttel endal on kontol oluliselt rohkem vaba raha, siis pole selle ettevõtte toetamisel mõtet. Ta saab justkui preemiat," lausus Kütt.

Küti hinnangul on riigi majanduse seisukohalt teenuste eksport oluline. "Küll peaks toetama selliseid ettevõtteid, kelle käitumises tooks toetus esile täiendavaid positiivseid muutusi," lisas Kütt.

Kui oleme selle võimaluse määrusesse sisse pannud, siis on see vajalik. Need, kes juba ekspordivad, ei vaja ju eksporditoetust. Tegemist on Eesti varahaldusettevõtetega, kel on kaalutlused üritada turgu laiendada. Iga toetuse otsus ei tähenda, et riigil on kohustus kohe seda maksta. See sõltub ekspordiplaanist, äriideest. Kogu ettevõtlustoetussüsteem on juhtumipõhine ja EAS peab suutma langetada majanduslikult õiged otsused. Ministri ülesanne on luua raamistik.

Loogika, et varahaldusettevõtted suplevad rahas ega peaks üldse toetusi küsima, on vale. Mingil hetkel tekkisid Eestisse kohalikule kapitalile kuuluvad varahaldusfirmad, mis alustasid täiesti nullist. Varahaldusettevõtete tegevus on täpselt sama, nagu igal teisel välisturgudel tegevust alustaval firmal. Oleme püüdnud fondide ja varade haldamise kompetentsi müüa Eestist väljaspool asuvatele institutsioonidele.

Viimase aasta töö tulemusena oleme oma fondid registreerinud avalikuks pakkumiseks Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Praegu on meie fondidesse investeeritud rahast üle 75% tulnud väljastpoolt ja see osakaal suureneb.

Mis puudutab samal ajal Reformierakonna toetamist, siis tegemist oli väga isiklikku laadi toetusavaldusega heale sõbrale, kes kandideeris viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ühel Eesti väikesaarel.