• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harku vald kaotas elanike maamaksu

    Harku vallavolikogu võttis esmaspäeva õhtul vastu vallavalitsuse poolt esitatud, Eestis pretsedenti loova määruse, mis vabastab valla elanikud elamumaa maksust.

    Kohal olid kõik Harku vallavolikogu 21 liiget. Poolt hääletas 14 koalitsiooni (IRL, Roheliste Erakond, Keskerakond) kuuluvat liiget ja vastu olid või ei hääletanud 7 opositsionääri ehk Reformierakonna liiget.
    Harku vallavanema Kaupo Rätsepa andmeil puudutab maamaksuvabastuse otsus praegu umbes 3900 Harku valda registreeritud elanikku ja neid, kes omavad vallas elamut või elamumaad, kuid pole end valda sisse kirjutanud, on umbes 5800 kodanikku.
    Maamaksuvabastust rakendatakse valla elanikeregistrisse kantud inimestele kuuluvale kuni ühe hektari suurusele elamumaale, millel asub nende elukoht. Avaldusi maamaksuvabastuseks oodatakse kuni selle aasta lõpuni ning vabastus hakkab kehtime uue aasta algusest.
    „Maamaksust on vabastatud ka kõik represseeritud,“ täpsustas Rätsepp. „Samuti võttis vallavolikogu täna vastu määruse, mis annab võimaluse esitada kõikidel meie vallas elamumaad omavatel inimestel taotluse saada toetust 90 protsendi ulatuses maamaksust.“
    Kui Harku valla plaan maamaks ära kaotada eelmisel nädalal avalikuks tuli, suhtusid Harjumaa mitme teise valla juhid asjasse skeptiliselt.
    Rätsepp nentis, et maamaksuvabastuse küsimust peab vaatama vallati ja linnati erinevalt. „Ei saa öelda, et nii peavad kõik omavalitsused tegema,“ lausus Rätsepp. „Meie vaatasime seda asja oma võimaluste piires.“
    Rätsepa sõnul loodavad nad maamaksu kaotamisest lähiaastate perspektiivis pigem tulu saada. „Kui keskmine maamaks on 1200 kuni 1300 krooni, siis ühe inimese kohta on keskmine tulumaksu laekumine 11 500 krooni ehk kümme korda suurem,“ on Rätsepp varem Äripäevale selgitanud.
    ASi Spacecom juhatuse liige, Harku valda registreeritud Oleg Ossinovski ei pidanud vallavolikogu otsust õigeks. „Mina hoopis tõstaksin maamaksu,“ ütles Ossinovski. „Maamaks võiks olla tunduvalt suurem, eriti nende maade eest, mida ei kasutata. Inimesed hangivad endale suuri krunte, ehkki nad seda ei vaja. Kes tahab suurt maalahmakat, las see siis ka maksab selle ees.“
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.