• Jaga lugu:

    Omavalitsusi ei kiusata

    Viimasel ajal on palju kaevatud, nagu ahistataks omavalitsuste õigusi jäätmeveo teenuse osutamisel. Paraku ei ole asja tausta selgitatud, kiivalt on varjatud ka asjaolu, et ükski kehtiv, kehtima hakkav või plaanitav seadusemuudatus ei ole keelanud omavalitsusel jäätmeturul teenust osutada, kui see on osutatud võrdse konkurentsi tingimustes. Mõne omavalitsuse huvi ettevõttena ise teenust osutada, iseenda üle järelevalvet teostada ja kontrollimatult jäätmetekitajale arveid kirjutada võib tuua küll lisaraha linnakassasse, kuid ei pruugi kaitsta jäätmetekitaja õigust hea hinnaga kvaliteetsele teenusele.
    2004. a vastu võetud jäätmeseadus muutis kardinaalselt seni toiminud jäätmekäitlussüsteemi. Riik otsustas, et senise vabaturu asemel tuleb üle minna konkursside põhisele süsteemile. Kuid konkursside sagedane vaidlustamine osutus probleemiks ning Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) tegi ettepaneku hakata konkursse korraldama riigihangete seaduse alusel, mis tõesti lubab teatud juhtudel hanget mitte korraldada. Eelkõige siis, kui soetatav ese või teenus hangitakse sellesama hankija ehk riigi või omavalitsuse üksuse poolt. Üldjuhul polegi see probleem - kuna klassikalise riigihanke korral maksab omavalitsus oma eelarvest, siis on ta vaba otsustama, kas teeb konkursi või teeb eelarveliste vahendite eest ise. Jäätmeveoga on aga asjad teised - omavalitusel on ainult korraldav roll, st teha konkurss, leida parima pakkumise teinud ettevõte ja jälgida, et tehtavad tööd oleksid tehtud vastavalt lepingus kokkulepitule. Maksjaks aga jääb seesama jäätmevaldaja, kes seninigi maksnud on. Antud olukorras oleks riigihangete seadus võimaldanud olukorda, kus omavalitsus oleks saanud ilma igasuguse konkursita võtta üle tema territooriumil olmejäätmete kogumise ja veo ning määrata selle teenuse eest just sellise hinna, nagu ta ise oleks soovinud. Just sellele asjaolule juhtis EJKL erinevate ministeeriumite tähelepanu. Märkisime, et on olemas oht konkurentsi kadumiseks ning täielikult omavalitsuse kontrollitavate monopolide tekkeks. Seda seisukohta toetas ka konkurentsiamet.
    Tõele ei vasta mõne omavalitsuse väide, et EJKLi pakutud seadusemuudatus piiraks omavalitsuse võimalusi asutada oma ettevõtte jäätmete kogumiseks ja veoks. Omavalitsustel on see õigus olnud senini ja jääb kehtima ka edaspidi, kuid selline ettevõte peab osalema teistega võrdsetel alustel konkursil ning kui tema pakkumine on majanduslikult soodsaim, siis ongi ta konkursivõitja ning võib alustada teenuse pakkumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
29 000 inimest on liiga suure maksuvaba tulu deklareerinud
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.