Sirje Rank • 15. november 2010 kell 5:04

Iiri kõigutab eurot

Läinud nädalal lahvatas Euroopa võlakriis uue vihaga ning nüüd on ehk vaid päevade küsimus, mil Iirimaa on sunnitud nagu Kreeka Euroopa Liidult ja IMFilt abi paluma.

Vastasel juhul võib kriis euroalal levida ning kukutada doominokividena ka Portugali ning mis veelgi kardetavam - euroala suuruselt kolmanda ja neljanda riigi Itaalia ja Hispaania.

Surve Iirimaale kasvab. Reedel toimunud konverentskõnes soovitas Euroopa Keskpank Iirimaal abi küsida, et maksejõuetuse risk maandada ja kriisi levik peatada, kirjutas agentuur Bloomberg viitega informeeritud allikale. Sarnaseid teateid käimasolevatest abikõnelustest vahendasid nädalavahetusel teisedki rahvusvahelised meediakanalid, tsiteerides ELi ja Saksamaa valitsusametnikke.

Iirimaa ise jätkas abivajaduse eitamist. See oleks pauk Euroopa ühe jõukama riigi au pihta, mis ühtlasi kardab, et abi hind läheb kõrgeks - see võib Iirimaa ilma jätta madalast ettevõtte tulumaksust, mis on valitsuse majanduspoliitika nurgakivi. ELi ametnikud on Iiri madalaid makse mitu korda kritiseerinud.

Laupäeval kordas Iirimaa rahandusministeerium, et mingisuguseid kõnelusi ELi kriisiabi kasutamiseks ei peeta. Riigi rahavajadused on 2011. aasta keskpaigani kaetud. Loodetakse, et nelja aasta kärpekava, mille valitsus esitab 7. detsembril, aitab investorid maha rahustada.

Kõrged intressimäärad välistavad turult laenamiseTurg ei pruugi nii kaua oodata - läinud nädalal hüppas raha hind euroala perifeeriariikide jaoks rekordtasemele.

Iirimaa kümneaastaste võlakirjade intressimäär kerkis enam kui 9%-le, mis sisuliselt välistab rahaturgudelt laenamise. Üles hüppasid ka Hispaania ja Portugali intressimäärad ning euro odavnes järsult.

"Üsna tõenäoline on, et mingil hetkel tuleb neil finantsabi küsida, et olukord maha rahustada," ütles agentuurile Bloomberg ABN Amro Banki ökonomist Aline Schuiling. "Mingit lahendust on tarvis."

Pikk viivitamine Kreeka abistamisega sel kevadel lõi kõikuma usalduse kogu euroala suhtes.

Ajutist leevendust tõi reedel G20 kohtumiselt tulnud euroala suurriikide rahandusministrite kinnitus, et arutuse all olev püsiv kriisihaldusmehhanism ei rakendu juba väljastatud euroala võlakirjadele. Ehk teisisõnu - investorid ei riski neilt laenudelt raha kaotada.

Just see hirm on turgudel tormi keerutanud oktoobri lõpu Ülemkogust saadik, kus Saksamaa surus läbi nõude, et edaspidi peavad investorid kriisiabi kulusid jagama.

"Turud olid stabiliseerumas. Viimane Ülemkogu tõi probleemid tagasi," taunis Rootsi rahandusminister Anders Borg teema praegust ülesvõtmist. See riskib investorid euroala perifeeriast peletada. "Nüüd tuleb diskussiooni algatajail stabiilsus taastumise eest hea seista," vahendas agentuur TT.

Saksamaa survestab Iirimaad abi vastu võtma, et kriis ei leviks ja Saksa plaanil oleks jätkuvalt elulootust, ütles Bloombergile Saksa valitsusametnik. 2013. aastast jõustuva mehhanismi kondikava peab valmima detsembriks.

Reedel andsid pinged turgudel järeleKergendust tõid reedel turgudele ka kuuldused Iirimaale kavandatavast abilaenust. Iiri rahvusringhäälingu andmeil küüniks see 60 miljardi euroni ja tuleks kevadel loodud kriisimehhanismi sellest osast, mida rahastab Euroopa Komisjon.

Alanud nädal paneb investorite närvid taas proovile.

Täna avaldab Eurostat uue hinnangu Kreeka 2009. aasta eelarvedefitsiidi kohta, mis lekkinud andmeil võis küündida 13,6% asemel 15%-le SKPst. See tähendaks, et Kreeka kärpevajadused on arvatust suuremad ja et riik ei täida IMFilt ja ELilt saadud abilaenu tingimusi. Neljapäeval esitab Kreeka 2011. a eelarvekava, mis peaks ära näitama uued kärpekohad.

Testiks kujuneb sel nädalal ka Hispaania võlakirjade müük. Nädala hakul kogunevad aga taas ELi rahandusministrid, et arutada nii uut kriisihaldusmehhanismi kui ka Iirimaa olukorda.

tasub teada2008. a kriisi puhkedes rõhus Kreekat suur võlakoorem, stagneerunud majandus ja tõsine strukturaalne defitsiit, mida varjati - Iirimaa sisenes kriisi jõudsa kasvu järel ülejäägis eelarve ning võlakoormaga 27% ulatuses SKPst.

Iirimaa ei ole Kreeka

Kui Kreekal on suured probleemid konkurentsivõimega, siis Iiri majanduses on hulk edukaid sektoreid nagu farmaatsiatööstus, mille toodangut eksportida - II kv moodustas eksport 103% II kv SKPst.Iirimaa atraktiivne ärikeskkond, mille nurgakivi on 12,5%ne ettevõtte tulumaks.Erinevalt Kreekast on Iiri hädade peapõhjus 2008. a tehtud otsus garanteerida kõik pankade kohustused - nii hoiustajate kui ka laenuandjate ees. Mis toona paistis odavaim abipakett pankadele, rõhub nüüd rängalt kogu majandust - tegemist pole ajutiste likviidsusprobleemidega. Kinnisvarabuumi õhutanud pankade päästmine riskib neelata 50 mld eurot.Iiri senised kärped on majandusest juba välja võtnud 15 miljardit eurot, kuid eelarvedefitsiit on jätkuvalt 12% SKPst nagu 2009. a (koos pankade päästmise kuluga 32% SKPst) ning võlg stabiliseerub prognooside järgi alles 2013. aastaks 106% tasemel SKPst.

Hetkel kuum