Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koppel: Euroopa võlakriis pole läbi saanud

    Läinud nädalal lahvatas Euroopas taas võlakriis, mis võib sundida Iirimaad finantsabi paluma, samuti kerkis raha hind euroala perifeeririikide jaoks rekordtasemele.

    Küsimustele vastab SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
    Kuidas need sündmused võiksid meie ettevõtjaid Eestis mõjutada?
    Vaadeldes mõju ettevõtjale pean ma veidi teoretiseerima. Nimelt on eurooplastele surve kahelt suunalt. Esiteks USA Föderaalreserv tegeleb dollari sisulise devalveerimisega, et oleks kergem võlgu maksta ning oma konkurentsivõimet parandada. Ühendriikide rahandusministri funktsioone täitev Tim Geithner väitis hiljuti, et seda ei tehta, kuid see, et sellist retoorikat tuleb täpselt vastupidi tõlgendada, on sisuliselt õpikunäide.
    See selleks – selline poliitika on eurooplastele valus selles kontekstis, et eurot ei taheta samuti „liiga tugevaks“ lasta. Teisalt surub eurooplasi kohalik tasakaalustamatus, kus „perifeeria“ probleemide jaoks häid lahendusi ei ole.
    Mõlemad asjaolud viitavad sellele, et tõenäoliselt aetakse ka edaspidi poliitikaid, mis eurot just ei tugevda. See on aga oma olemuselt inflatsiooniline ning ettevõtjale tähendaks või juba tähendab see näiteks teatud sisendite (toormete) kallinemist ja seega survet marginaalidele.
    Kui suur on uue Euroopa võlakriisi tekkimise tõenäosus?
    Euroopa võlakriis pole läbi saanudki. Liiga palju inimesi on tuleviku arvelt liiga kaua liiga hästi elanud, liiga kallist kinnisvara ostnud jne ning ka poliitikud on neile sõna otseses mõttes maad ja ilma kokku lubanud (mida illustreerib selgelt teatud riikide avaliku sektori võlakoormuse suhe SKTsse). Seega võlakriis kestab.
    Samas tundub mulle, et vähemalt lühemas perspektiivis eksisteerib jõuline poliitiline tahe asja mitte käest ära lasta. Seega eeldaksin, võimalik, et ekslikult, kevadise poliitika jätkumist, kus vastutustundetult käitunud riikide probleeme lahustatakse „üldises katlas“ sisuliselt viisakalt käitunud riikide arvel. Muidugi võivad turud vastavaid samme oodates kohati üpris närviliseks muutuda.
    Mis üldse toimumas on?
    Ajalukku vaadates näib olema inimloomuses luua hea struktuuriga ja hästi kulgevaid pikki lugusid. Mingitele sündmustele omistatakse tagantjärele (!) hiiglaslik tähendus, need seotakse omavahel kaunite ja väga intellektuaalsete konstruktsioonidega ning tekibki narratiiv, kus kõik on justkui erakordselt loogiline.
    Selline lähenemine kipub aga tekitama vahest illusiooni ka sellest, et ka tulevik on sarnasel meetodil justkui prognoositav. Paradoksaalsel kombel just ajalooline kogemus sellist arusaama ei toeta. Olevikus enamasti ei saada laiemate inimhulkade poolt aru, kuivõrd oluliste sündmuste keskel elatakse ning eeldatakse, et täpselt sama moodi elatakse ka edaspidi.
    Ehkki ma ei pretendeeri, et olen kellestki targem, julgen siiski kahtlustada, et mingi murdepunkt on käes, kus sisuliselt Teisest Maailmasõjast alates aset leidnud võlakoorma kasv ja elustandardi paranemine arenenud riikides on läbi ning saabunud on teatud mõttes „kohtupäev.“
    Raha ei ole. Või kui on, siis natukenegi pikemas perspektiivis ikka ei ole – vähemalt lubaduste täitmiseks senises mahus. Üldiselt kipuvad inimesed aga kurjaks saama, kui selgub, et näiteks sotsiaalsed garantiid, millega nad arvestanud olid, enam (mingil hetkel) ei kehti. See aga võib tuua selge poliitilise ebastabiilsuse kasvu arenenud maailmas, ümberjagamismeeleolude vohamise jne.
    Kas meil oleks põhjust muret tunda?
    Eestlastele on muretsemine paraku ülimalt omane. Isegi kõnekeeles räägitakse näiteks lapse muretsemisest. Minu teadmised anatoomiast igatahes sellist võimalust laste saamiseks ei kinnita. Ka ei oska ma nimetada ühtegi situatsiooni, kus muretsemisest oleks midagi kasu olnud.
    Muretsemine on oma olemuselt emotsionaalse ja intellektuaalse ressursi raiskamine. Kui mingis situatsioonis nähakse mingit võimalust midagi ära teha, siis tuleb see ära teha. Kui midagi teha ei saa, siis mis sellest muretsemisest kasu on?
    Muretsemisega seoses meenub mulle alati Püha Franciscuse palve: "Juma,l anna mulle meelerahu leppida asjadega, mida ma muuta ei saa; julgust muuta, mida saan, ning arukust neil kahel vahet teha."
    Kas on võimalik end kuidagi ette valmistada halvimaks?
    Minu isiklik arvamus on, et täna ei ole veel hilja tutvuda sellega, mis analoogsetes situatsioonides ajaloos juhtunud on ning sellega seoses võibolla muuta oma arusaama sellest, mis on risk, millised instrumendid on riskantsed ning kas pikemas perspektiivis säästetav raha suudab ikka loodetud ulatuses oma ostujõudu säilitada.
    Minu üks olulisemaid sõnumeid klientidele on juba alates eelmise aasta varakevadest olnud, et rahale võiks eelistada varasid (mis kannavad mingit riski). Seda nii sellepärast, et raha hoidmiselt midagi ei teeni, kui ka sellepärast, et majanduspoliitikate ohjajad tunnevad objektiivse paratamatuse tõttu nii survet kui kiusatust ajada poliitikaid, mis raha ostujõule teps mitte hästi ei mõju.
    Mis puudutab „halvimaks valmistumist,“ siis tuleks defineerida see halvim. Seni, kuni kõht on enam-vähem täis, toas on soe ja keegi püssiga taga ei aja, ei saa „halvimast“ rääkida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.