Merkel – kas must lammas või hea eurooplane?

Saksa kantsleri Angela Merkeli euro kriisimehhanismi loomise plaan võib viia nõrgemad liikmesriigid pankrotti, hoiatavad analüütikud. Saksa valitsus ei mõista turge, ütlevad teised.

Euroopa Liidu ambitsioonikaim projekt euro on ohus, kirjutavad Euroopa juhtivad majanduslehed. Selles on süüdi väidetavalt oma kriisimehhanismi plaaniga turge õrritav Saksa kantsler Angela Merkel.

"Hea uudis on see, et Europa Liidul on uus tõusev juht. Kantsler Angela Merkel määrab päevakava. Halb uudis on see, et osa Saksa poliitikast võib teha rohkem halba kui head," kirjutab Financial Times.

Saksamaa euro püsiva kriisimehhanismi loomise plaan, mis ühte liikmesriiki tabava kriisi korral paneks kulusid kandma ka investorid, on lakke tõstnud Iirimaa ja Portugali laenukulud, viies need riigid mõningatel hinnangutel pankroti äärele.

Euroopa jälle võlakriisi äärel

"Saksamaa valitsus on viinud Euroopa järjekordse võlakriisi äärele," kirjutab Financial Times Deutschland. "Merkel ei mõista oma plaani vahetuid tagajärgi. Saksamaa peaks meenutama riikide pankrotistumist Ladina-Ameerikas 1970ndatel. Saksamaalt tulevad sõnumid on rea Euroopa riike sellele punktile oluliselt lähemale toonud," väidavad lehes USA ja Briti analüütikud.

Angela Merkel on teinud sel nädalal euro kohta kaks põhjapanevat avaldust. Esiteks väitis ta, et "kõik on kaalul – kui langeb euro, langeb ka Euroopa". Teiseks aga, et osa arvetest peavad maksma erainvestorid: "turud peavad kandma oma tegude tagajärgi".

Merkelit sunnib takka Saksa maksumaksja, kes juba rehkendab, kui palju järjekordne abipakett talle maksma läheb – teatavasti on Saksamaa suurim panustaja ühisesse rahakotti. "Me ei suuda pikemas perspektiivis oma kodanikele ja valijaile selgeks teha, miks peaks kandma riske maksumaksja ja mitte need, kes riskide võtmisest palju raha teenivad," ütleb kantsler.

Pikas perspektiivis võib ju Merkelil õigus olla, kirjutab FT, kuid lähiperspektiivis hakkab kriis selliste avalduste tulemusel oma elu elama.

Võti on turgude rahustamises

"Merkelil on õigus," kirjutab vastukaaluks kriitikale Süddeutsche Zeitung oma juhtkirjas. Leht viitab asjaolule, et turud rahunesid pärast seda, kui selgus, et Saksamaa kriisimehhanismi plaan hakkab kehtima alles aastast 2013.

"Euroopa vajab uut katset tuua tagasi rahu eurotsooni. Kreeklased ja iirlased peavad lõpetama nende peksmise, kes neid päästa tahavad. Kantsler peaks leidma sooje sõnu närviliste kriisiriikide valitsuste jaoks, kes oma maal surve all on. Euroopa poliitikud peavad oma meeleavaldajatele selgeks tegema, et karmidele säästuplaanidele ei ole alternatiivi. Ja siis peavad kõik üritama Merkeli kriisimehhanismi selliselt kujundada, et see kindlustaks investoritele a) et nad peavad pikas perspektiivis arvestama riskidega nii nagu mis tahes muus äris ja b) euroriigid on äärmisel juhul valmis andma oma panuse päästmiseks," lisab Süddeutsche Zeitung retsepti olukorra lahendamiseks.

Süüdi pole mitte Merkel, vaid "kakofoonia"

Süddeutsche Zeitungile sekundeerib Handelsblatti kolumnist Ruth Berschens, süüdistades turgudel valitsevas paanikas eelkõige eurotsooni juhtkolmikut. "Euroliidu rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker, EKP president Jean-Claude Trichet ja majandusvolinik Olli Rehn jätavad mulje, et nad ei ole olukorra peremehed."

Tõeline põhjus, miks eurotsoon ei suuda turgusid rahustada, on enesepettus. "On kaks asja, mida ei taheta endale tunnistada – ilma kaotusteta ei tule eurotsoon kriisiga toime. Kreeka, Portugal ja Iirimaa tuleb osaliselt maksevõimetuks kuulutada. Euro päästefond seda ei asenda, vaid lükkab ainult edasi. Kõik teavad, aga ei tunnista fakti, et laenu saavad riigid, nagu Kreekast ka näha on, ei suuda võlga tegelikult tagasi maksta," lõpetab Berschens analüüsi.

Angela Merkel jääb tõenäoliselt oma plaani juurde, sest Euroliidu suurima maksumaksja Saksamaa eesotsas olles ei saa ta lubada, et kriisiriikide päästmine toimub Saksa maksumaksja taskust.

Murelapsest Iirimaa abistamine on juba alanud. EL ja IMF saatsid oma eksperdid Dublinisse, kus nad rahandusvolinik Olli Rehni sõnul "tugevdavad juba käimasolevaid ettevalmistusi – juhuks kui Iirimaa abi palub." Abimaksed Kreekale on aga esialgu peatatud, kuna riik ei ole pidanud kinni Euroopa võlausaldajatele antud lubadustest.

Autor: Katri Soe-Surén, Indrek Kald