Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui valvekoer ei urise

    Mina defineerin ajakirjanduse valvekoera rolli pisut laiemalt. Sellesse mõistesse mahutan ka materjalid, mis pidanuks kindlasti ajakirjanduses ilmuma, kuid ei avaldatud. Mõnikord ei ole tegu teadliku vältimisega, vaid küündimatusega. Võin öelda, et Eesti ajakirjandus ei täida kõigis valdkondades valvekoera rolli süstemaatiliselt, vaid teeb seda valikuliselt. Eri väljaanded eri tugevusega. Tihti tähendab avalikustamine Eesti kontekstis vaid detailides närimist. Tõele au andes mõnel juhul just selline üksikasjadesse süüvimine viibki välja oluliste sündmuste, nähtuste olemuseni.
    Valvekoera urinat ei kuule näiteks teemal, kuivõrd Eesti poliitikud ja ametnikkond kaitsevad Eesti huve Euroopa Liidus. Ajakirjandusliku käsitluse alusel võib küll väita, et Eesti täidab perfektselt lihvitud kummitempli rolli: mida ette kirjutatakse, sellele alla kirjutame. Analüüs just Eesti huvide kaitsmise kohta jääb vajaka.
    Kui Eesti ajakirjanduslikust praktikast jäävad puudu süvakäsitlused Eesti arengustsenaariumidest, kaugematest sihtidest, 30-50 aastat, siis ei saa ajakirjandus täita valvekoera rolli kontseptuaalses võtmes. Eesti ajakirjanduse käsitlused täidavad liialt palju päevakajalise poliitika üleandeid.
    Valvekoera rolli puhul tuleks küsida, kas seda funktsiooni täidetakse võrdselt kõikide valdkondade kohta, näiteks kõigi erakondade suhtes ühetaolise huviga. Mõnikord näib, et mõne erakonna suhtes käitub osa ajakirjanikest nagu vabamüürlaste looži suhtes - väga harva ilmuv malbe kriitika. Valvekoera on tabanud tugev uimasti või Prozac.
    Viimase ajast perioodist sobib Rahvaliidu juhtum. Mitte ükski ajakirjanik ei võtnud seda teemat ette, analüüsimaks kogu olukorda. Meedia lihtsalt pritsis üksmeelselt mingeid tobedaid pressiteateid. Valvekoera roll pidanuks avaldama selles, et elanikkonda oleks informeeritud, mis toimub tegelikult selle erakonna ümber, mitte aga ei oleks kaasa mindud klounaadiga. Nüüd jäi mulje, et ajakirjandus täitis pigem kellegi tellimust: teadlikult või alateadlikult.
    Veel üks näide: Eesti riigi eelarve vastuvõtmine. Kas meedia jälgija on saanud mingi ettekujutuse sellest, mida see endaga kaasa toob? Miks on ühed või teised valdkonnad prioriteedid ja mida need ühiskonnale kaasa toovad. Kuidas eelarve mõjutab meie elu järgnevatel aastatel: kas see on majanduselu ergutav või tasalülitav ja miks siis nii?
    Riigieelarve on ajakirjanduse jälgija jaoks sama udune kui Tallinna linna eelarve. Miks siis aasta tähtsaim dokument ei väärinud korralikku analüüsi, diskussiooni tekitamisest kõnelemata? Kas selles on mingi kala? Ajakirjandust jälginule jäi riigieelarve kõige suuremaks probleemiks keskerakondlaste öine boikott.
    Ajakirjanduse valvekoera rolli täitmist segab veel üks asjaolu, mida võib nimetada tööks infoallikatega. Reeglina ajakirjanikud võtavad valitud isikutega intervjuusid ja sageli sellega piirdutakse. Intervjueerijate hinnangud moodustavadki materjalide tonaalsuse.
    Rohkem võiks tunnetada ajakirjanike endi kodutöö rolli ja süvenemist. Taoline lähenemine võimaldaks senisest enam valvekoera rolli täita. Ajakirjanduse valvekoera roll piirdub liiga sageli pinnapealsete virvendustega. Selles osas täidab ajakirjandus valvekoera rolli suhteliselt hästi.
    Valvekoera rolli täidab ajakirjandus hästi eelkõige siis, kui kaasneb skandaal, sensatsioon. Kui seda ei ole, siis võidakse materjal pigem kõrvale jätta. Sest see ei müü.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Sakslased ostsid Jüri Mõisa osaluse betoonifirmas
Saksa ehitusmaterjalide kontsern Schwenk ostis Jüri Mõisale kuulunud osaluse betoonitootjas Framm.
Saksa ehitusmaterjalide kontsern Schwenk ostis Jüri Mõisale kuulunud osaluse betoonitootjas Framm.