"See on huvitav tendents, et just  kriisiaastal on just monopolid ja avalikku raha kasutavad haiglad suutnud end Eesti kõige edukamate ettevõtete sekka tõusta. Siiski ei saa kõiki siin ühe puuga lüüa, sest Eesti Post näiteks on teinud valusaid ja vajalikke otsuseid lahtudes kokku kuivavast turust, millele lisandus kriis. Samas monopolide üliedukus on märk tegemata tööst," sõnas ta.

Roosi kinnitusel võimaldas postimonopolil saavutada suurepärase edetabelikoha see, et heal ajal ei võetud "lõputule" kasvule põhinedes liigseid riske, vaid panustati pikemale arengule ja väga säästlikult.

"Eesti Post oma valdkonnas ei saa loota kestvale kasvule, vaid pigem vastupidi. Riigiettevõtete puhul on plussiks kindel ja paigas eelarve. Eesti Posti puhul me seda ka kärpisime," rääkis ta.

"Kui aga rääkida sihtasutustest, kes avaliku raha kasutavad, siis nad võivad küll kehval aastal tabeli tippudesse jõuda, sest konkurents on häiritud, kuid  teisest küljest toob see kaasa innovatsiooni aegluse ja uue tõusu ajal pole võimalik nii kiiresti kõiki võimalusi kasutada," arutles Roos.

Samas arvas ta, et konkurents tiheneb veelgi ja kriis ei ole sugugi läbi. "Kui vaadata, mis meetmetega maailmas kriisi vastu võideldakse, siis pigem on oodata uusi suuremaid muutusi kogu majanduses. Küsimus on ainult, millal need saabuvad. Vahepeal aga seljatavad konkurentsis karastanud eraettevõtjad muidugi riigiettevõtteid," oletas ettevõtja.