"Erinevad välisarvamused, mis sisaldavad hinnanguid pangandussektori riskidele – sealhulgas ka IMF – on avaldanud murelikkust ja pidanud oluliseks lepinguliste kohustuste täitmise printsiibist kinnipidamist ning seda, et regulatsioon peaks motiveerima senisest enam laenuandja ja -võtja vahelist vabatahtlikku kokkulepet laenukoormuse vähendamiseks," kommenteeris divisjoni direktor.
Tukk märkis, et võlgnikule antav võimalus vabaneda võlast lõplikult ilma pankrotimenetluseta võib mõjutada ka investorite arvamust Eesti kui investeerimiskeskkonna atraktiivsusest ja võlgnike vastutustunnet.
"Kindlasti vaadatakse kõigi turuosaliste poolt laenutingimustele kriitilise pilguga sisse, et tagada edaspidi laenu tagasisaamine kliendi makseraskuste korral," vastas Tukk küsimusele, kas seaduse vastuvõtmise järel muutub laenu hind.
Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul võlakaitseseadus ise laenamist kallimaks ei tee. "Oleme pingelises konkurentsis ja konkurents mõjub marginaalidele," ütles ta. Ka mõtteviisi, et võlgu elamine on võõras mure, seadus ei soodusta. "Üldiselt ei taheta jätta võlgasid kellegi teise kanda ja seadus ka sellist mõtlemist kindlasti ei loo," rääkis Rehe.
Tema sõnul võib seaduse mõju olla kodulaenuvõtjatest suurem hoopis eraettevõtete müügitingimuste ja müügipoliitika kujundamisel seal, kus tooted ei ole nii tagatud kui laenud pangas. "Prognoosin, et muud nõuded eraisikute suhtes saavad olema suuremad läbirääkimise kohad kui kodulaenud pankades," lisas ta.
Samuti rõhutas Rehe, et võlakaitseseadus on vajalik ehk SMS-laenajatele, kus kõrgete lisaintresside ja viivistega kasvavad võlgnevused kiirelt väga suureks võlaks.