Kadrin Karner • 17. november 2010 kell 16:32

Pangad: võlakaitse seadus nüüd selgem

Pankade kinnitusel on võlakaitseseaduse vastuvõtmine tervitatav. Oluline täiendus oli see, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist peab võlgnik püüdma saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt, märkis SEB panga juht Riho Unt.

"Oluline täiendus on see, et enne võlgade ümberkujundamise kava kohtusse esitamist, peab võlgnik astuma vajalikke samme eesmärgiga saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kui võlgnik seda teinud ei ole, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata," rääkis SEB juhatuse esimees Riho Unt. 

Eelnõu on tema sõnul on menetluse käigus palju selgemaks muutunud ning arvesse on võetud ka Eesti Pangaliidu ettepanekuid.

Maksejõuetuse reguleerimine seadusega on Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tuki sõnul tervitatav teatud tingimustel. Sellega lahendatakse olemasolev probleem, seadusandja on hinnanud seaduse mõjusid, riik suudab tagada kiire menetluse, seadus on võrreldes pankrotimenetlusega rohkem võlgnikku motiveeriv ja võimaldab võlausaldajatele suuremat nõude rahuldamist määrata, loetles ta.

"Erinevad välisarvamused, mis sisaldavad hinnanguid pangandussektori riskidele – sealhulgas ka IMF – on avaldanud murelikkust ja pidanud oluliseks lepinguliste kohustuste täitmise printsiibist kinnipidamist ning seda, et regulatsioon peaks motiveerima senisest enam laenuandja ja -võtja vahelist vabatahtlikku kokkulepet laenukoormuse vähendamiseks," kommenteeris divisjoni direktor.

Tukk märkis, et võlgnikule antav võimalus vabaneda võlast lõplikult ilma pankrotimenetluseta võib mõjutada ka investorite arvamust Eesti kui investeerimiskeskkonna atraktiivsusest ja võlgnike vastutustunnet.

"Kindlasti vaadatakse kõigi turuosaliste poolt laenutingimustele kriitilise pilguga sisse, et tagada edaspidi laenu tagasisaamine kliendi makseraskuste korral," vastas Tukk küsimusele, kas seaduse vastuvõtmise järel muutub laenu hind.

Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul võlakaitseseadus ise laenamist kallimaks ei tee. "Oleme pingelises konkurentsis ja konkurents mõjub marginaalidele," ütles ta. Ka mõtteviisi, et võlgu elamine on võõras mure, seadus ei soodusta. "Üldiselt ei taheta jätta võlgasid kellegi teise kanda ja seadus ka sellist mõtlemist kindlasti ei loo," rääkis Rehe.

Tema sõnul võib seaduse mõju olla kodulaenuvõtjatest suurem hoopis eraettevõtete müügitingimuste ja müügipoliitika kujundamisel seal, kus tooted ei ole nii tagatud kui laenud pangas. "Prognoosin, et muud nõuded eraisikute suhtes saavad olema suuremad läbirääkimise kohad kui kodulaenud pankades," lisas ta.

Samuti rõhutas Rehe, et võlakaitseseadus on vajalik ehk SMS-laenajatele, kus kõrgete lisaintresside ja viivistega kasvavad võlgnevused kiirelt väga suureks võlaks.

Hetkel kuum