26. november 2010
Jaga lugu:

Masuaeg kosutas riigi kroonijuveele

Eesti saja edukama ettevõtte seas on kriisiaasta majandustulemuste põhjal viis suurt riigifirmat ja kaks haiglat. Need kroonijuveelid on ülisuure turuosaga äriühingud, mille toodete-teenuste kasutamisest naljalt ei pääse.

Eesti ettevõtete tippude sekka kuuluvad ASid Tallinna Sadam, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia ja RMK. Üllatuslikult on saja parema seas ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA ja Tallinnale kuuluv Lääne-Tallinna Keskhaigla AS.

Tähelepanuväärne on see, et kolme neist edetabelis veel aasta varem ei figureerinud, neli on aga teinud mitmekümnekohalise hüppe.

Üks neist, keda 2008. aastal edukamate ettevõtete seas polnud, on RMK. Äriühingu juhatuse esimees Aigar Kallas nentis, et nende seni kõrgeim positsioon Äripäeva TOPis oli 2007. aasta majandustulemuste järgne kümnes koht.

RMK tegi rasked otsused juba enne kriisi ära

“Selle järel toimunud järsk langus on suures osas seletatav kohalike metsatööstusettevõtete võimekusega puitu maailmaturul müüa. Õigemini, maailmaturu soovimatusega meilt puitu osta,” põhjendas ta.

“Mis RMK kui riigiettevõtte siin ehk veidi eriliseks teeb, on see, et kui teised metsaomanikud reageerisid puiduhindade kukkumisele raiete vähendamisega, siis meie siiski jätkasime – eesmärk oli kohalik puitu töötlev tööstus toormega kindlustada,” rääkis Kallas.

Samas tõi ta välja asjaolu, mida tagantjärele kõige rohkem hindab: “suutsime vahetult enne turbulentsi tekkimist rasked struktuuri ja koosseisu puudutavad otsused ära teha ja kriisiaja seeläbi juba enda kasuks pöörata”. Praeguseks on RMK tootmismahtu 2007. aastaga võrreldes ca 40% tõstnud ning see kajastub ka 2010. aasta majandustulemustes. “Aga tähtsam on siiski see, et kriisis hävisid ainult väga üksikud meilt puitu ostvad ettevõtted,” lisas Kallas.

Lotoäri monopol AS Eesti Loto tõusis võrreldes varasema aastaga edetabelis tervenisti 20 kohta. Loteriifirma juht Heiki Kranich rõõmustas, et vaatamata kriisile on ettevõte suutnud siiski mängureid hoida ja isegi juurde kasvatada.

“Samas pole Eesti Loto majandustulemuste paranemise taga mitte ainult turusituatsioon, vaid ka uued ja võimekad inimesed võtmepositsioonidel, loodud hea meeskonnavaim ja sellest tulenev ettevõtte senisest efektiivsem toimimine,” sõnas ta.

Tallinna Sadamale tõi suurema kriisi poliitika

“Vahetusid nii finants-, turundus-, kui ka IT-juht ning nende uued ideed ja teadmised lubasid ettevõttel rasketel aegadel oma positsiooni säilitada ning isegi mõnevõrra parandada,” lausus Kranich.

ASi Tallinna Sadam – firma tõusis aastaga 46. kohalt esikümnesse – juhatuse esimees Ain Kaljurand märkis, et nende jaoks oli kriisi algus ja põhi ennekõike 2007. aasta teine pool ja 2008. aasta. Kaubavood suunati siis ettevõttest mööda administratiivsetel, mitte majanduslikel põhjustel.

“Arvestades meie tulemusi, kus me suutsime oma kulusid vähendada, tulusid suurendada ja sealjuures veel ka olulisi investeeringuid teha, siis võib öelda, et oleme “oma” kriisiga päris hästi hakkama saanud,” kinnitas ta.

“Kriis pani meid vahest tegema muudatusi oma tegevussuundades veidi kiiremini, kui me seda kõrgaegadel oleks planeerinud, kuid plaanis oli meil need ellu viia nii ehk naa,” lisas sadamajuht.

Aastaga 22. kohalt kaheksandaks kerkinud ASi Eesti Energia puhkusel viibiva juhi Sandor Liive sõnul sai firma mullu väga hästi hakkama. "Samas ei saavutanud me edu ootamatult või tänu majanduskriisile. Oleme oma kasumlikkust stabiilselt kasvatanud ja sellega kriisiaegse edu vundamenti ladunud juba mitmeid aastaid," väitis ta.

Teine Eesti Energia edu alus on tema sõnul tegutsemine erinevatel turgudel. "Kui masu tõttu kodumaine elektrimüük langes, kompenseerisime seda edukalt tuluga elektri ekspordist," rääkis Liive.

Eesti Energia peamine kasv on juba aastaid tulnud Liive sõnul konkurentsile avatud ärist. "Eelmisel aastal peamiselt energiakaubandusest. Aastaga kasvatasime avatud turgude tegevustest tulevat kasumit üle 2,5 korra. Summaarselt annab konkurentsiäri juba üle poole meie kasumist," väitis energiafirma juht.

"Monopoolsetel turgudel suutsime hoolimata müügimahu langusest senist kasumlikkust hoida tänu kulude kokkuhoiule ja efektiivsuse tõusule," kiitis Liive oma firmat. Eesti Energia investeeris energia tootmisse ja elektrivõrku mullu 3,1 miljardit krooni.

Kommentaar

Haigla poolemiljardiline kasum fiktsioonMeid on ehitud pisut võõraste sulgedega. Siin mängib olulist rolli euroraha. 500 miljonit on ilmselt see, mis meid TOPi upitas. Ilma selleta oleks olnud 20 miljonit krooni miinust.

Samas on siin ka raamatupidamislik uperpall, kus euroraha tuleb kirjutada saamise hetkel kogu mahus tuludesse ja investeeringute käibemaks maksmise hetkel kuludesse. Nii nõuab riigi raamatupidamise seadus. Rahvusvahelise raamatupidamise reeglite kohaselt tuleks eurotulu periodiseerida vastavalt hoone kasutamisele ja käibemaks kapitaliseerida ning kanda kuludesse vastavalt hoone amortisatsioonile.

See, et regionaalhaigla väärib 2009. aastal tehtu eest suurt tunnustust, on igati õige. Samas peaks ettevõtted, keda võrreldakse, kasutama sama standardit (IFRS aruanne). Alles siis saaksime rääkida korrektsest ja võrreldavast TOPist.

Toomas Vilosius, PERHi nõukogu esimees

Autor: Kadri Paas, Indrek Kald

Jaga lugu:
Hetkel kuum