Euroala kriisi levik sunnib otsima uusi lahendusi

Abipakett Iirimaale ei suutnud euroala kriisi levikut pidurdada, sundides piirkonna poliitikakujundajaid otsima uusi lahendusi, kirjutab Bloomberg.

Võimalikest lahendustest visandavad Societe Generale SA ja Barclays Capital kevadel loodud 750 miljardi euro suuruse kriisifondi suurendamist või selle sihtotstarbe muutmist varade ostu programmiks (mis ostaks üles näiteks perifeeriariikide võlakirju), kriisilaenude intressimäärade alandamist (Iirimaa jaoks oli intressimäär karistav 5,8%), euroala ühiste võlakirjade emiteerimist (mis tõstaks paraku laenuraha hinda riikide jaoks, mida turud enam usaldavad) või majanduse üleujutamist Euroopa Keskpanga rahaga.

Kõik loetletud alternatiivid oleksid pretsedenditud ning ükski Euroopa poliitik eesotsas Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga pole märku andnud, et selliseid samme praegu kaalutaks. Senised kriisimeetmed pole aga turge rahustanud.

„Korduvatele sekkumistele vaatamata jätkavad turud ikka müümist,“ ütles maailma suurima võlakirjafondi PIMCO Euroopa osakonna juht Andrew Balls. „Poliitikategijatel tuleb liikuda edasi üksikute riikide põhiselt lähenemiselt ning mõelda kogu süsteemi ohustavatest teguritest,“ jätkas ta.

Lisaks euroala perifeeriale on müügilaine riivamas juba ka euroala tuumikriike Itaaliat ja Belgiat.

Täna sai euro kosutust ootustest, et homme kohtuv Euroopa Keskpanga nõukogu annab mingi signaali võimalikest meetmetest kriisi leviku pidurdamiseks.

Euro kerkis täna hommikul Londonis 1,3037 USA dollari tasemele eilselt 1,2983 dollari tasemelt New Yorgis. Novembriga odavnes euro 6,9%, mis on kõige järsem kukkumine ühe kuu jooksul maikuust saadik.

„Ma ei usu, et euroala finantssüsteemi stabiilsust oleks üldse võimalik küsimärgi alla seada,“ ütles eile Euroopa Parlamendis Euroopa Keskpanga juht Jean- Claude Trichet. Trichet' sõnul alahindavad vaatlejad valitsuste meelekindlust.

Nomura International Plc Euroopa ökonomist Peter Westaway prognoosib, et Euroopa Keskpank suurendab euroala võlakirjade tugiostude programmi, hakates ostma ka Hispaania ja Itaalia võlakirju.

Pole välistatud seegi, et Euroopa Keskpangal tuleb järgida USA ja Suurbritannia eeskuju ja suurendada majanduses rahapakkumist varade ostu kaudu, mida erinevalt sellest, mida Euroopa Keskpank praegu teeb, ei steriliseerita, ütles Brown Brothers Harriman & Co valuutastrateeg Marc Chandler.

„Sedamööda kuidas olukord keerulisemaks muutub tuleb mõelda juba ka mõeldamatut,“ ütles Chandler.