2. detsember 2010 kell 4:10

Kartellioht teeb ettevõtjatele muret

Ettevõtjad on mures, kuna ei tea, kuidas käituda nii, et konkurentsiamet mitte kunagi nende uksele läbiotsimissooviga ei koputaks.

Viimasel ajal toimunud ohtraid kartellikokkulepete uurimisi seostatakse ettevõtjate teadmatusega, mis on konkurentsiseaduse kohaselt lubatud, mis keelatud.

„Konkurentsiseadus on oluline teema, aga ettevõtjatele tundmatu maa,“ rääkis NG Investeeringute juhatuse esimees Jüri Käo. Tema sõnul ei saa amet lihtsalt lähtuda printsiibist, et seaduse mittetundmine ei välista seaduse järgimist. „Seadus ise ei ole halb aga selle rakendamine on problemaatiline,“ lisas Käo.

Käo sõnul ei tunneta ettevõtjad ohtusid, kus nad võivad seadusega pahuksisse sattuda. „Praegu on see väga lihtne, ise seada teadmata. Ja selle seaduse rikkumisel on väga tõsised tagajärjed.“

Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimehe Kuldar Leisi sõnul ollakse Eestis alati uhke avatud majanduse ja konkurentsi rohkuse üle. „Vähegi väiksema augu millegagi äri teha täidab kohe keegi siseturult või tuuakse see toode või teenus mujalt sisse. Seetõttu on ka ettevõtjad konkurentsiseadust alahinnanud ja jätnud tähelepanuta, omavaheline äriline madistamine viib fookuse mujale ning ei arvatagi, et midagi võidakse rikkuda,“ selgitas Leis.

Ta märkis, et see oht on nii suurtel kui väikestel ettevõtmistel. „Kas näiteks hilissuvistel laatadel kõikidel õunamüüjatel Eesti õunte eest küsitav sama hind - 35 krooni - on kartell või ei ole?“ küsis Premia juht. Ta nentis, et tegelikult on piir õhkõrn, aga väljavalitud potentsiaalsed rikkujad satuvad ajakirjanduse kaudu üldsuse põlu alla juba uurimise algstaadiumis.

23. novembri ringkonnakohtu otsusega on KPK Teedeehitus ja selle endine juhatuse liige Kaupo Kaljuvee igasugustest kartellisüüdistustest vabad. Kaljuvee sõnul on õiglase konkurentsi hoidmine konkurentsiameti töö, kuid amet ja uurimisorganid peaks arvestama, kui lihtsalt algatatud ja venima jäänud uurimine võib hävitada turuosalise ja seetõttu hoopis konkurentsiolukorda halvendada.

„Teiseks võiks konkurentsiamet konkurentsiseaduse kõrval senisest enam arvestada ka teisi seadusi ning avalikku huvi. Selle kinnituseks oli KPK Teedeehituse juhtum, kus väikeettevõtjate tegevuse eesmärk ja reaalne tulemus oli hinna langetamine ning seega riigi raha kokkuhoid.“

Leis soovitab ametil esmalt olukorra ja kahtlustuse taust selgeks teha ja alles siis nn tulistada. „Praegu on tihti vastupidi olnud,“ lisas ta ning küsis, miks muidu tekkis päevapealt leivakartelli süüdistus või ka piimakartell. 

Kas tunnete, et KPK Teedehituse puhul käituti nii, et enne tulistati ja siis alles selgitati olukorra tausta? „Nii Harju maakohtu kui ka Tallinna ringkonnakohtu otsused seda tõesti kinnitavad,“ vastas Kaljuvee. Tema sõnul olukorra teeb groteskseks tõsiasi, et KPK Teedeehituse pakutud hind oli riigihankel ligi kümnendiku odavam KPK eemaldamise järel hanke võitnud pakkujast.

Mis võiks aga olla lahendus? Prisma Peremarketi juhatuse esimehe Janne Lihavaineni sõnul on viimase aja juhtumid olnud piisavalt näitlikud, et panna ettevõtteid ja alaliite teemale tähelepanu pöörama. „Minu sisemise ärieetika kohaselt on asi lihtne - konkurentidega hinnamuutustest ei räägita, selles osas kokkuleppeid ei tehta ja konkurente ei püüta ka survestamise teel hindu muutma sundida. Ebaselgete olukordade jaoks on olemas konkurentsiamet, kes juhtumeid analüüsib ja oma otsuse teeb. Samuti saab nende käest vajadusel nõu küsida, nagu Prisma Peremarket ka teinud on.“

Ettevõtjad Käo ja Leis ning Soraineni partner ja advokaat Carri Ginter leiavad, et lahendus oleks ettevõtjate koolitamine. „Konkurentsiametilt ootaks ettevõtjatele suunatud koolituspäevi. Ei saa lihtsalt öelda, et lugege seadust,“ rääkis Käo. Ginteri sõnul on ettevõtjate peamine küsimus, kui palju ja millist infot võib konkurentidelt küsida. „Tahetakse kuulda elulisi näiteid. Sektoripõhistest juhistest võiks olla abi,“ rääkis advokaat ja lisas, et iga asi ei ole ilmtingimata kuritahtlik.

Kommentaar:

Carri Ginter, advokaat

„Seadus ise on kvaliteetne, kopeerides ELi õigust. Probleem on see, et nn hall ala kujuneb praktikaga. Meil on praktika minimaalne. Keelatu ja lubatu piiri kujundab suuresti ka konkurentsiamet, mis on arenev ja täis entusiasmi. Praktika puudumisel kohtabki ootamatuid ja veidraid arusaamasid sellest, kuhu amet sekkuma peaks. Üks viimaseid huvitavamaid näiteid oli see, kui üürileandja ütles üles üürilepingu ja konkurentsiamet hakkas seda uurima. Leping öeldi üles ikka seetõttu, et üürileandja ei soovinud selle üürnikuga jätkata. Paljuski on võimalik ka telefonis räägitavat tavalist vestlust, näiteks palju maksab vesi, piiritus, aktsiis, pudel ja kork kokku, kartellileppena tõlgendada. Tavalisele normaalsele vestlusele saab anda soovitud tähenduse.“

 

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova

Hetkel kuum