• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 12.12.10, 17:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kergendus ja mure pärast ÜRO kliimakõnelusi Cancunis

Nädalavahetusel Mehhikos Cancunis lõppenud ÜRO kliimakõneluste järel annavad tooni kergendus ja mure – kergendus, et mullune fiasko Kopenhaagenis ei kordunud ning mure, et 2012. aastal lõppeva Kyoto kokkuleppe uuendamise osas erilist edasiliikumist ei toimunud.
„Cancun päästis tõenäoliselt (ÜRO) kliimakõneluste protsessi, kuid kliimat see ei päästnud,“ ütles agentuurile Reuters Greenpeace’i esindaja Wendel Trio.
Pärast kaks nädalat väldanud kõnelusi sündis nädalavahetusel Cancunis uus rahvusvaheline kokkulepe, vahendab agentuur TT.
See sisaldab üleskutset kliima soojenemist põhjustavate heitmete oluliseks vähendamiseks, et maakera temperatuur ei tõuseks tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes enam kui 2 kraadi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti korratakse üle Kopenhaagenis seatud eesmärgid, mille järgi arenenud riigid vähendavad aastaks 2020 heitmeid 1990. aastaga võrreldes 24-40% (see puudutab Kyoto leppega liitunud riike, mis tähendab, et USA jääb kõrvale).
Nähakse ette Rohelise Kliimafondi (GCF) loomine, mis hakkab maailma vaestele riikidele jagama keskkonnatoetusi – aastaks 2020 on fondi maht igal aastal 100 miljardit USA dollarit.
Samuti kutsutakse üles ühistele jõupingutustele metsaalade vähenemise pidurdamiseks.
Arenenud riike manitsetakse ühtlasi arutama heitmekoguste piiramist pärast Kyoto lepingu lõppemist 2012-2013. aastal. See teema lükkub edasi aasta pärast Lõuna-Aafrikas toimuvale ÜRO järgmisele kliimakonverentsile.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele