Analüütik: Euroopal on kriisis raske turgudest ette jõuda

„Selle kriisifondi suurusel pole tähtsust, otsustav on see, milleks seda raha kasutatakse ja kas erasektor aitab pankade kahjumeid kanda,“ selgitab Gros oma seisukohti intervjuus Äripäevale. Kõige pakilisem probleem pole Kreeka või mõne teise riigi võlg, vaid see, et euroala finantssüsteem sellest kokku riskib kukkuda.

„Euroopa on lasknud end otsekui mao pilgust lummata ajal, mil õige hädaoht on mujal, utreerib Gros. „Praegu tuleks tegeleda hoopis finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisega,“ jääb ta enesele kindlaks päeval, mil Euroopa Komisjon lükkab Brüsselis käima karmima järelevalveprotsessi liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning teeb ettepaneku mullu mais loodud kriisiabifondi (440 miljardit eurot) suurendamiseks.

Grosi sõnul vajab Euroopa instantsi, mis hoolitseks finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse eest ning omaks selleks piisavaid vahendeid. Praegu on iga riik oma pankadega päästmisega üksi.„Kui probleem oleks ainult rahas, siis on Euroopa Keskpangal piiramatud võimalused,“ ütles Gros.

Kõige pakilisem oht varitseb Grosi sõnul Hispaania panganduses. „Kui Hispaania valitsusel kästakse garanteerida kõik Hispaania pankade kohustused, võime hätta jääda ja näha Iirimaa stsenaariumi kordumist. Oluline on tõmmata vahe valitsuse ja pankade võlgade vahele,“ arvab Gros.

Gros möönab, et Euroopa liidritel on raske turgudest ette jõuda – senised meetmed pole kriisi levikut peatanud.

„Saksa kantsler saab teha erinevaid asju, kui kriis on ilmne. Tuleb koju ja ütleb, et muud valikut ei olnud. Midagi ennetavat teha on aga väga raske,“ ütleb ta.Töös olevatest ideedest avaldab Gros, et on näinud mitmeid Saksamaa kavandeid Euroopa võimalikust valuutaliidust. Punaseid jooni, kust Saksamaa euro kaitsel enam edasi ei läheks, Gros ei näe.

Euroopa ühiste võlakirjade idee laidab Gros aga maha, juhtides tähelepanu, et kui ühiste võlakirjade kõrval jääks osa võlga riikide endi vastutada, muutub see investorite jaoks oluliselt riskantsemaks. „Olemasolev võlg kaotaks väärtuse. Kui need praegu käibele võtta, võivad ühised võlakirjad probleemi hoopis hullemaks ajada.“

Perspektiivis võib ühistele võlakirjadele siiski mõelda, kuid seda alles siis, kui praegused võlaprobleemid on lahendatud. „Siin on valikud alles lahtised. Kas oodata 10 aastat, kuni toimub kohanemine, või võlad restruktureerida,“ visandab Gros. „Mida pooldaksin pankade võlgade restruktureerimist, et mitte teha sellest riigi võlga. Ja võib-olla tuleks restruktureerida ka Kreeka avaliku sektori võlg.“

Gros märgib, et näeb optimistliku stsenaariumi järgi viie aasta perspektiivis euroala, kus Põhja-Euroopa majandus kasvab ja Lõuna-Euroopa kidub, kuid hakkab kohanemise järel taas vaikselt kasvule pöörama. Realistliku stsenaariumi järgi pinged püsivad ning võib juhtuda, et 1-2 riiki jäävad oma võlgadega hätta, mis tulevad restruktureerida.