Analüütik: Euroopal on kriisis raske turgudest ette jõuda

„Selle kriisifondi suurusel pole tähtsust, otsustav on see, milleks seda raha kasutatakse ja kas erasektor aitab pankade kahjumeid kanda,“ selgitab Gros oma seisukohti intervjuus Äripäevale. Kõige pakilisem probleem pole Kreeka või mõne teise riigi võlg, vaid see, et euroala finantssüsteem sellest kokku riskib kukkuda.

„Euroopa on lasknud end otsekui mao pilgust lummata ajal, mil õige hädaoht on mujal, utreerib Gros. „Praegu tuleks tegeleda hoopis finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisega,“ jääb ta enesele kindlaks päeval, mil Euroopa Komisjon lükkab Brüsselis käima karmima järelevalveprotsessi liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning teeb ettepaneku mullu mais loodud kriisiabifondi (440 miljardit eurot) suurendamiseks.

Grosi sõnul vajab Euroopa instantsi, mis hoolitseks finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse eest ning omaks selleks piisavaid vahendeid. Praegu on iga riik oma pankadega päästmisega üksi.„Kui probleem oleks ainult rahas, siis on Euroopa Keskpangal piiramatud võimalused,“ ütles Gros.