Eesti võlgnevus maailma ees kahanes mullu III kvartalis
2010. aasta III kvartalis jätkus Eesti majanduses finantspositsioonide paranemine. Finantsvarad suurenesid ligi 300 miljoni euro (üle 4,6 miljardi krooni) võrra rohkem kui kohustused ning majanduse netovõlg välismaailma suhtes kahanes kvartali lõpuks 75,1 %-ni SKPst, teatas Eesti Pank.
"Reaalsektoris jäid finantsvarade muutused kolmandas kvartalis siiski tagasihoidlikuks. Ettevõtete finantsvarad kasvasid 58 miljoni euro (915 miljoni krooni) võrra. Aastaga on ettevõtete finantsvarade jääk suurenenud kõigest 0,2 protsendi võrra," selgitas Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna peaspetsialist Raoul Lättemäe.
Tema sõnul kasvasid ettevõtete finantsvarad nii nagu teises kvartalis, samuti ka kolmandas kvartalis peamiselt likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu. "Sealjuures vähenesid ettevõtete hoiused kodumaistes pankades, suurenesid aga nõuded teiste ettevõtete ja välissektori vastu. Selline areng on kooskõlas majandusaktiivsuse tõusuga," märkis Lättemäe.
Ka finantskohustused on aastaga 3,1 protsendi võrra kasvanud. "Kolmandas kvartalis suurenesid kohustuste poolel eelkõige välisomanike poolt Eestis reinvesteeritud kasumid ning ettevõtete kreditoorsed võlgnevused. Samal ajal kahanes jätkuvalt võetud laenude maht ning ettevõtete finantsvõimendus," rääkis peaspetsialist.
Kodumajapidamiste finantsvarad vähenesid kolmandas kvartalis 17 miljoni euro (273 miljoni krooni) võrra, mille Eesti Panga hinnangul tingis eelkõige hoiuste mahu vähenemine. Samas kodumajapidamiste investeeringud väärtpaberite soetamiseks ja pensionikindlustusmakseteks suurenesid ka III kvartalis.
Aastaga on kodumajapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 6,7 protsendi võrra. Kodumajapidamiste finantskohustused vähenesid kolmandas kvartalis kokku ligi 95 miljoni euro (1,5 miljardi krooni) võrra.
Valitsemissektori finantsvarad suurenesid kolmandas kvartalis tänu sesoonsetele teguritele ja oodatust paremale maksulaekumisele. Kasvasid nii kodumaal hoiustatud kui ka välismaistesse väärtpaberitesse investeeritud vahendid, kokku 266 miljoni euro (4,2 miljardi krooni) võrra. Mõnevõrra suurenesid ka valitsemissektori kohustused, kuid kokkuvõttes panustas valitsemissektor kolmandas kvartalis Eesti majanduse finantspositsiooni paranemisse kõige enam, märkis Eesti Pank.