- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad teenisid Eestis mullu 70,5 miljonit eurot kasumit
Eestis tegutsevad pangad teenisid neljandas kvartalis 23,4 miljonit eurot puhaskasumit, mida oli poole vähem kui kolmandas kvartalis.
Kasumlikkust vähendasid olulisel määral tütarettevõtetesse tehtud investeeringute allahindlused, mis jäid siiski kordi väiksemaks kui aasta tagasi. Allahindluseelset kasumlikkust toetas puhasintressitulu suurenemine, teatas Eesti Pank.
Eesti eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute maht vähenes detsembris 126 miljoni euro võrra ehk 0,8 protsenti 15,1 miljardi euroni, ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.
Aastaga kahanes laenu- ja liisinguportfelli maht ligi miljardi euro võrra ehk 6,3 protsenti. Eelmise aasta laenumahu langusest ligi 70 protsenti tuli ettevõtlussektorist, kus omakorda suurima osa moodustasid ehitus- ja kinnisvaraettevõtted. Eraisikute laenuportfellis tabas mullu märkimisväärne langus lühemaajalisi laenutooteid nagu tarbimislaen ja autoliising. Eluasemelaenude maht oli 2010. aasta lõpus aasta varasemaga võrreldes enam kui kaks protsenti väiksem.
Joonis. Kvartaalsed laenukahjumid ja pangandussektori netotulem (mln eurot)
Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisinguportfell on alates 2008. aasta sügisest kahanenud 13 protsenti. Majanduse võlakoormus väheneb tõenäoliselt ka lähikuudel. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb laenukasv tänavu tagasihoidlikuks, alla ühe protsendi.
Pankade laenutingimused detsembris ei muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 3,2 protsenti nagu ka eelmistes kuudes. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär, mis tehingute vähesuse tõttu oli mullu väga volatiilne, oli detsembris 4,3 protsendiga aasta keskmisest näitajast mõnevõrra kõrgem.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal vähenes detsembris 0,5 protsendipunkti võrra 6,3 protsendini. Osaliselt mõjutas viivislaenude osakaalu märkimisväärset langust aasta lõppu koondunud bilansside korrastamine, kui pangad kandsid ebatõenäoliseks hinnatud laene bilansist välja. Samas on laenuvõtjate maksevõime tänu majanduskeskkonna paranemisele selgelt tugevnenud, mida märgib tunduvalt väiksem uute probleemlaenude lisandumine viimastel kuudel.
Esmakordselt viimaste aastate jooksul oli neljandas kvartalis uute provisjonide maht väiksem kui taas toimivaks hinnatud laenude oma. Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus laenuprovisjone arvestav laenukahjumite maht netoarvestuses 149 miljoni euroni ehk ühe protsendini laenuportfellist.
Hoiuste kasv püsis kiire, vaatamata madalatele intressimääradele. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht suurenes detsembris 107 miljoni euro võrra ehk 1,5 protsenti 7,5 miljardi euroni. Aastaga kasvasid hoiused 573 miljoni euro võrra ehk 8,3 protsenti. Eraisikute tähtajaliste hoiuste osakaal on madalate hoiuseintressimäärade tõttu kahanenud aastatagusega võrreldes ligi 10 protsendipunkti võrra 51 protsendini. Hoiustajate huvi rahapaigutuse suurema tootluse järele märgib investeerimishoiuste kasv detsembris ligi üheksa miljoni euro võrra.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele