Pangad teenisid Eestis mullu 70,5 miljonit eurot kasumit

Joonis. Kvartaalsed laenukahjumid ja pangandussektori netotulem (mln eurot)

Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisinguportfell on alates 2008. aasta sügisest kahanenud 13 protsenti. Majanduse võlakoormus väheneb tõenäoliselt ka lähikuudel. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb laenukasv tänavu tagasihoidlikuks, alla ühe protsendi.

Pankade laenutingimused detsembris ei muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 3,2 protsenti nagu ka eelmistes kuudes. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär, mis tehingute vähesuse tõttu oli mullu väga volatiilne, oli detsembris 4,3 protsendiga aasta keskmisest näitajast mõnevõrra kõrgem.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal vähenes detsembris 0,5 protsendipunkti võrra 6,3 protsendini. Osaliselt mõjutas viivislaenude osakaalu märkimisväärset langust aasta lõppu koondunud bilansside korrastamine, kui pangad kandsid ebatõenäoliseks hinnatud laene bilansist välja. Samas on laenuvõtjate maksevõime tänu majanduskeskkonna paranemisele selgelt tugevnenud, mida märgib tunduvalt väiksem uute probleemlaenude lisandumine viimastel kuudel.

Esmakordselt viimaste aastate jooksul oli neljandas kvartalis uute provisjonide maht väiksem kui taas toimivaks hinnatud laenude oma. Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus laenuprovisjone arvestav laenukahjumite maht netoarvestuses 149 miljoni euroni ehk ühe protsendini laenuportfellist.

Hoiuste kasv püsis kiire, vaatamata madalatele intressimääradele. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht suurenes detsembris 107 miljoni euro võrra ehk 1,5 protsenti 7,5 miljardi euroni. Aastaga kasvasid hoiused 573 miljoni euro võrra ehk 8,3 protsenti. Eraisikute tähtajaliste hoiuste osakaal on madalate hoiuseintressimäärade tõttu kahanenud aastatagusega võrreldes ligi 10 protsendipunkti võrra 51 protsendini. Hoiustajate huvi rahapaigutuse suurema tootluse järele märgib investeerimishoiuste kasv detsembris ligi üheksa miljoni euro võrra.