"Seadus fondihalduri valeotsust ei välista"

Kriisi ajal kaotasid konservatiivsed fondid ligi kümnendiku varast ning sellest tuli teha tõsiseid järeldusi, mis olid tänaste muutuste aluseks. Küll aga ei ole täiesti välistatud, et uus seadusmuudatus suudaks ära hoida fondihaldurite valeotsuseid või välistaks investeerimisriske, märkis riigikogu rahanduskomijoni esimees Taavi Rõivas.

”Kõikidest kogemustest tuleb õppida, kuid mitte ükski seadus ei saa kõiki fondihalduri valeotsuseid või investeerimisriske täielikult välistada. Küll aga peame tagama, et konservatiivsena reklaamitavad fondid oleksid ka tegelikkuses konservatiivsed ning nende fondide osakute omanikud ei peaks muretsema investeeringu vähenemise pärast,” selgitas Rõivas ja lisas, et just seetõttu on uues seaduses sees pensionifondidel aktsiatesse investeerimisel aktsiatele kehtivad reitingupiirangud ning valuutapiirangud.

Rõivas tõi ka esile, et seadus täiendab huvide konflikti maandamise reegleid. ”Kui täna tuleb fondivalitsejal arvestada, et ta ei või kohustuslike pensionifondide vara investeerida oma teistesse fondidesse rohkem kui 10% ulatuses oma pensionifondi varadest, siis eelnõu piirab ka selliste investeeringute mahtu teistpidi. Nii ei või tulevikus kõik fondivalitseja kohustuslike pensionifondide investeeringud kokku moodustada selles teises oma fondis suuremat osakaalu kui 20% selle fondi varadest,” lisas ta. 

Piirang peaks vähendama kohustuslike pensionifondidega soetud investeerimisotsuste mõju teisele fondile ja vähendab huvidekonflikti võimalust. ”Lisaks ei või sama fondivalitseja poolt valitsevatesse riskikapitalifondidesse ja muudesse riskantsema varaliigiga fondidesse üldse enam  kohustuslike pensionifondide vara uue seaduse kohaselt investeerida,” ütles riigikogu liige.

Rõivas märkis, et üks muudatus on ka vabatahtlikust pensionifondist enne 55-aastaseks saamist raha väljavõtmisel rakendunud trahvi kaotamine. Trahvi suurus oli 2% osaku väärtusest ja see rakendus lisaks tagasivõtmistasule ning tulumaksukohustusele.