• OMX Baltic0,64%318,4
  • OMX Riga−0,42%995,1
  • OMX Tallinn0,32%2 246,86
  • OMX Vilnius0,55%1 495,24
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,76%10 911,85
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,58
  • OMX Baltic0,64%318,4
  • OMX Riga−0,42%995,1
  • OMX Tallinn0,32%2 246,86
  • OMX Vilnius0,55%1 495,24
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,76%10 911,85
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,58
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on rahandusministeeriumi koostatud valimisprogrammide mõjude analüüs on tänuväärne abimaterjal igale poliitikahuvilisele.
„Tuginedes  oma varasemale kogemusele ja teades nende arvutuste valmimise nö köögipoolt, võin kinnitada, et ametnike erapooletuses ja professionaalsuses pole põhjust kahelda. Loomulikult ei meeldi faktilistele andmetele rajatud tervikpilt suurematele lubajatele,“ ütles Aivar Sõerd.
„Uudis pole kindlasti see, et suurimate lubajate pakkumised ületavad kordades isegi riigi majanduskasvu tipu võimalusi. Olukorras, kus riigieelarve on tänavu ja jätkuvalt ka järgmisel aastal defitsiidis, tähendab täiendavate kohustuste võtmine defitsiidi suurenemist. Parematel aegadel suure vaevaga kogutud reserve on Eesti riigil hetkel järel suurusjärgus 1,3 mld eurot, millest ei piisa näiteks Keskerakonna valimislubaduste realiseerimisel isegi ühe aasta täiendavalt lisanduvate rahaliste kohustuste katteks,“ täpsustas Aivar Sõerd.
Aivar Sõerdi hinnangul suurendaks ainuüksi ühe kõige kallima programmi realiseerimine järgmise aasta prognoositavat riigieelarve struktuurset defitsiiti 0,8%lt tasemele üle 10% SKP suhtes, mis oleks üks eurotsooni suurimaid. „Sellise eelarvepositsiooniga ei ole väikeriigil jõukohastel ja mõistlikel tingimustel võimalik rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu saada, isegi kui ta kuulub eurotsooni ja suurt võlakoormat hetkel pole. Defitsiidi järsk suurenemine toob paratamatult kaasa riigireitingute halvenemise ja laenuintresside kasvu ülejõukäivate tasemeteni. Kulukate lubaduste andjad on kas teadlikult või suutmatusest kohustusi rahasse arvestada, reaalseid tagajärgi eiranud,“ rääkis Sõerd

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele