Maksaks toetusi tulemuse, mitte 'linnukese' pärast?

Aga kui pöörata kogu protsess vastupidiseks? Ehk oleks arukas maksta teenusepakkujatele varem kokkulepitud konkreetse tulemuse saavutamise eest? Vaatame näiteks mujal maailmas levinud Leani tootmisprogrammi: miks mitte võtta 8-10 firmat ning mõõta nende sooritust enne ja pärast koolitust? Sihtgrupi võimekuse areng on selgelt tuvastatav ning kui osalevad firmad rakendavad õpitut, kuid eesmärke ei saavutata, siis teenusepakkuja lihtsalt oma teenuse eest tasu ei saa. Selline lähenemine garanteerib ettevõtetele tootlikkuse kasvu ning välistab avalike toetuste raiskamise. Oleme arvutanud, et kaheksale firmale (a 10 töötajat) läbiviidud Leani koolitusprogramm säästab ettevõtjatele kokku 800 000 eurot.

Kõlab lihtsalt? Nii see ongi, kuid kehtivad reeglid ja kultuur ei stimuleeri firmasid, rahastajaid ega teenusepakkujaid võtma sääraseid kalkuleeritud riske. Programmid peaksid olema kättesaadavad, läbipaistvad ja vajaduste järgi tehtud. Üldised toetusprogrammid võimaldavad küll erinevaid asju toetada, aga neist ei ole kasu konkreetsete eesmärkide saavutamisel.

Riigi toetus tulemuspõhistele programmidele, arvestades nende garanteeritud tulusust, võiks olla suurem kui 50%. Edukad firmad, mis on riigi majanduse arengumootoriks, peavad saama piisavalt sihipärast toetust, tõstmaks oma tootlikkus järgmisele tasemele.

Autor: Lauri Nirgi