• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,15
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,15
  • 08.03.11, 06:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Reformi tahe: Partsi töö saab Michal

Reformierakond soovib järjest mõjuvõimu suurendanud majandusministri portfelli, et panna Juhan Partsi asemele Kristen Michal.
Kuigi Reformierakonna ja IRLi valitsusliit sai valimistel toetuse jätkamiseks, tulevad koalitsioonikõnelused keerulised, sest Reformil on võimalik enamuskoalitsioon moodustada ka ilma IRLita.
Äripäeva küsitletud ning Reformierakonna ja IRLi siseeluga hästi kursis olevad mitmed anonüümseks jääda soovinud allikad märkisid, et pikaajaliste kõnelustega soovib Reform sundida valimiste järel jäigale positsioonile asunud IRLi tegema olulisi järeleandmisi.
Reformipartei eesmärk on uuest koalitsioonilepingust jätta välja või siis sõnastada võimalikult üldiselt kolm IRLi olulist valimislubadust. Nendeks on emapension, tasuta kõrgharidus ning kodukulude vähendamine. Samuti on Reformierakonnal selged soovid ministriportfellide osas.
Ministrikohtade jagamine uues valitsuses toimub etapi kaupa. Esmalt üritatakse mõlemalt poolt leida kompromiss erakondades suurt mõju omavate poliitikute soovide osas. Reformierakonnas on nendeks praegune välisminister Urmas Paet ning erakonna peasekretär Kristen Michal. Lisaks soovib Reformierakond tuua valitsusse eelmise riigikogu asespiikri Keit Pentuse ning rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase.
IRLis on n-ö võtmepersoonid, kel on esimesena ministrikoha valiku õigus, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Jaak Aaviksoo ja Mart Laar. Nimetatud on veel Urmas Reinsalu ning Margus Tsahknat.
Kõige jäigem on Reformierakond viimastel aastatel mõjuvõimu suurendanud majandusministri portfelli enda kätte saamise küsimuses. Praegu Juhan Partsi juhitavas ministeeriumis võtab uues valitsuses koha sisse Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Parts asub tõenäoliselt juhtima rahandusministeeriumi. Praegune rahandusminister Jürgen Ligi aga maandub Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki kabinetis. Pärast seda, kui Lipstoki ametiaeg läbi saab.
Mõnedel Reformierakonna juhtpoliitikutel on olnud väga suur huvi energeetikas toimuva vastu. See on ka põhjus, miks soovitakse endale majandusministri portfelli. Tõenäoliselt vahetub valimiste järel ka Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo, kelle asemel saab selle ametikoha nendel valimistel kandideerimisest loobunud Reformi halliks kardinaliks peetav Rain Rosimannus.
Pärast valimisi hakati kohe spekuleerima, et Reformierakonna ja IRLi kõnelustel võib palju vaidlusi tekitada välisministri portfell, mida noolib endale Mart Laar. See oleks ainus ministrikoht, mida Laar väga soovib ja millest ta ei tagane.
Eile kinnitati Äripäevale aga mitmest erinevast allikast, et Laar ei ole välisministri ametist huvitatud ning ei soovi tulla üldse valitsusse. Laar jahib hoopis Euroopa Komisjoni voliniku ametikohta, mis praegu kuulub reformipartei endisele juhile Siim Kallasele.
Laari valitsusse tulekust ei ole huvitatud ka Andrus Ansip, sest praegu välisministri ametikohal olev Urmas Paet tegi valimistel väga tugeva tulemuse. Kui IRL peaks aga otsustama välisministri portfelli endale nõuda, siis on üheks vangerdusvõimaluseks kaitseministri portfelli minek Reformierakonnale ja Urmas Paetile.
Mitu allikat olid eile aga seda meelt, et vaatamata sellele, kuidas laheneb välisministri küsimus, lahkub Jaak Aaviksoo kaitseministri ametist ning vahetab Tõnis Lukase välja haridusministri kabinetis. Võimalikuks kaitseministri kandidaadiks võib IRLi poolt olla Marko Mihkelson ning Reformierakonna poolt Rein Lang.
IRLi üks juhtfiguure Ken-Marti Vaher vahetab tõenäoliselt aga välja siseministri kohal erakonnakaaslase Marko Pomerantsi.
Reform vahetab keskkonnaministri ametis välja Jaanus Tamkivi, kelle asemel saab selle portfelli Taavi Rõivas. Väidetavalt on Reformierakond huvitatud IRLiga ka haridusministri ja kultuuriministri portfellide vahetusest. Sellega ei soovi aga IRL tõenäoliselt leppida.
Kuigi Reformierakonna ja IRLi juhid üritavad avalikkusele väita, et ministriportfellide jagamise peale veel ei mõelda, siis pole see päris nii. Mõlema erakonna sees toimub juba portfellide jaotamine ning pannakse ka paika, millistest ametikohtadest ollakse nõus loobuma ja milliste portfellide osas ollakse jäigal positsioonil.
Reformierakonna võimalike ministrikandidaatidena on veel nimetatud Urmas Klaasi, Urmas Kruuset, Tõnis Kõivu, Rait Marustet ja Valdo Randperet. Tõenäoliselt aga nii suurt remonti Reformierakond valitsuses ei plaani ning ministrikandidaadid saavad lõplikult paika pärast seda, kui portfellide jaotus erakondade vahel on paigas.

Seotud lood

Uudised
  • 09.03.11, 11:31
Reform alustab läbirääkimisi IRLiga
Reformierakonna juhatus otsustas alustada läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks Isamaa ja Res Publica Liiduga. Erakondade delegatsioonid kohtuvad kell 15 Stenbockis.
Uudised
  • 08.03.11, 13:03
Loe, kes hakkavad Reformi poolt valitsust moodustama
Reformierakond alustab konsultatsioone, et otsustada, kellega alustada valitsuse moodustamise läbirääkimisi. Delegatsiooni juhib peaminister Andrus Ansip.
Uudised
  • 08.03.11, 14:40
IRL välistab astmelise tulumaksu, tasulise kõrghariduse ja palgaarmee
Täna koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni moodustanud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kinnitas, et erakond välistab astmelise tulumaksu, tasulise kõrghariduse või ülemineku palgaarmeele.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele