• OMX Baltic0,01%297,27
  • OMX Riga0,02%919,79
  • OMX Tallinn−0,01%2 026,65
  • OMX Vilnius0,00%1 219,33
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,23%9 309,2
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,52
  • OMX Baltic0,01%297,27
  • OMX Riga0,02%919,79
  • OMX Tallinn−0,01%2 026,65
  • OMX Vilnius0,00%1 219,33
  • S&P 500−0,4%6 370,17
  • DOW 30−0,34%44 785,5
  • Nasdaq −0,34%21 100,31
  • FTSE 1000,23%9 309,2
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,52
  • 25.05.11, 11:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Moody’s: mis tagajärjed oleks Kreeka võla restruktureerimisel?

Ajaleht Wall Street Journal püüab dešifreerida reitinguagentuuri Moody’s eile väljastatud hinnangut selle kohta, millised võiksid olla Kreeka võlgade restruktureerimise tagajärjed.
Ajaleht loeb Moody’se teatest välja järgmist:
Kui Kreeka oma võlad restruktureerib, ei jää selle sammu mõjud vaid Ateenasse. Kinnitage rihmad. Uudissõnad ei aita – ka „reprofileerimise“ vms loeb Moody’s võlakohustuste täitmata jätmiseks. Ja see on halb.
Isegi Saksa täpsusega korraldatud ja kontrollitud restruktureerimise korral toob see turgudele tõenäoliselt kaose. Loomulikult kannatab Kreeka, selles pole kahtlust. Kuid mitte Kreeka üksi – „ka teised raskustes euroala riigid“ – ehk siis Iirimaa ja Portugal. Kreeka pangad, mille bilansis on palju Kreeka riigi võlakirju, on selgelt löögi all. Kuid Moody’se sõnul tuleb ka muu Euroopa usaldusväärsus ümber hinnata. Nende hämarate sõnade taga peitub Euroopa pangandussüsteemi tihe läbipõimumine Euroopa riikide maksevõime probleemidega. Pole ime, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Liit nii hirmul on, nendib WSJ.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaose eest hoiatamise järel märgib Moody’s, et Kreeka reitingu langetamine veel vähem väärtuslikuks „rämpsuks“, võib aidata Kreeka uuesti järjele. Ent seda juhul, kui restruktureerimisel kärbitakse järsult ka laenu põhisummat. Ühesõnaga – restruktureerimine ei saa olla „pehme“ ega kosmeetiline ja segadus tuleb ikkagi suur.
Kreeka pankadel on palju Kreeka valitsuse võlakirju – nii võib võla restruktureerimine tähendada pankadele pankrotti, kui neid ei rekapitaliseerita või kui Euroopa Keskpank oma likviidsusabi lõpetab. Kõik see lööb Kreeka eest kapitaliturgude ukse pikaks ajaks kinni, mis tähendab, et pikka aega jääb Kreeka sõltuma IMFi ja ELi abirahadest.
Moody’s hoiatab, et Kreeka võla restruktureerimise järel võivad alaneda ka Portugali ja Iirimaa reitingud. Ütlemata jääb, mis saab Hispaaniast, Itaaliast ja Belgiast, mis on samuti ohus, kuid mitte samas kategoorias Iirimaa, Kreeka ja Portugaliga.
Moody’s nendib, et Kreekale abipaketi andmisest aasta tagasi on maksejõuetuse risk kasvanud, kuna 1)majanduskasv on olnud oodatust aeglasem, 2) võla vähendamine on kulgenud arvatust aeglasemalt 3) ägenevad protestid ja poliitilised pinged säästukava vastu, 4) umbusk turul on süvenenud ja juurdepääs kapitaliturgudele on muutunud järjest raskemaks ning 5) Kreeka abistajate seas valitseb kakofoonia arvamuste osas, mida edasi teha.
On selge, et 2010. aastal abipakett pole tulemust andnud. Punktides 1,2,3 ja 4 toodu liigub jätkuvalt vales suunas. Ja mis puudutab 5. punkti, siis on ilmne, et Euroopal on raske üksmeelele jõuda. Endiselt valitseb suur ebakindlus ja määramatus, nendib WSJ.
Üks on aga selge, et lõhki laenanud riikide probleeme uued laenud üksi ei lahenda. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 26 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele