Kas ehitusettevõtjatele ühiskondlik vastutus ei kehti?

Ettevõtjad eelistavad pigem lepingu ülesütlemisest tulenevalt trahvisummat kui võetud eesmärgi - saada objekt valmis ehituslepingus märgitud tähtajaks - täitmist, kuna nende äriline risk on muutunud hiigelkahjumiks.

Suurt mõju omavate liiklustrasside või objektide valmimise pidev viibimine sellistel põhjustel ei ole Eesti strateegilistes huvides. Tallinna-Narva maantee lõigul, mille remont on pooleli jäänud, on hukkunud kaks inimest. Ei ole ühtegi tõestust sellele, et remondi õigeaegsel valmimisel ei oleks sellel lõigul õnnetusi juhtunud, aga selge on, et poolik ja lõpetamata objekt toob kaasa nii otseseid kui ka kaudseid halbu mõjusid. On selleks siis teel kulutatud aeg või aukudes lõhutud sõiduk. Mida pikem on teekond ehitusest tingitud ümbersõitudel, seda rohkem kulub kütust ja kiiremini kasvab SKT. Lõhutud sõidukite remont tõstab samuti SKTd, aga ilmselt ei ole seegi Eesti eesmärk.

Sellises olukorras oleks liiga optimistlik oodata, et Eesti teatud piirkondadesse tekiks pidev sise- või välisinvesteeringute vool - sinna ei pääse lihtsalt ligi! Käitumispraktika, kus töö jäetakse lihtsalt pooleli, seab ühtlaselt eduka riigi arengule tõsised piirangud. Töödest loobuvad ehitusettevõtjad on nende piiride otsesed loojad.